See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav. Samuti edukalt ravitav, kui on diagnoositud õigeaegselt. Vaatamata eeltoodule on nahavähk paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem vähivorm.Lähemalt nahavähi tüüpidest ,tekkepõhjustest jne. Järgmistel lehekülgedel. Nahavähi tüübid Aktiiniline keratoos ehk päikesesarvestumus(kiirguskeratoosid) Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos.
klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri), marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia Naha degeneratsioon Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz
AK on naha ülemises kihis (epiderm) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. AK on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate: lamerakk-kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi 18 kasvajaeelsed seisundid. Peamiseks tekkepõhjuseks on UVK, eriti on ohustatud heledanahalised inimesed. Aktiiniline keratoos näeb välja- selgelt piirdunud, ebaühtlaselt ketendav, kuiv, kare laik-naast. Värvus kollakaspruun, pruun, punakas või naha värvi. AK võib muutuda nahasarveks. Eelkõige tekivad neis piirkondades, mis on päikesele avatud. Üksikute kollete raviks kasutatakse krüoteraapiat ja 5-fluorouratsiili. (derma.ee 23.02.2009) 4.3.1 Aktiinilise keratoosi ravi AK tuleb ravida võimaliku nahakasvaja ohu tõttu. Ravi käigus eemaldatakse kahjustunud rakkude kiht
enam kartsinoome; Mittegeneetilised soodustavad faktorid Kroonilised põletikud: - haavandiline koliit; - Crohn´i tõbi; - helikobakterinfektsiooniga assotsieeruv gastriit; - metaplaasiad (bronhid, emakakael, söögitoru alaosa); Prekantseroosid patoloogilised seisundid, mille korral statistiliselt suurenenud risk vähi tekkeks; - krooniline atroofiline gastriit pernitsioosse aneemiaga; - naha solaarne keratoos; - krooniline haavandiline koliit; - suuõõne, tupe, peenise leukoplaakia; - healoomulised kasvajad, n. jämesoole adenoom; - epiteelide düsplastilised muutused (inraepiteliaalne neoplaasia); - suurenenud risk vähi tekkeks; Kasvajate patogenees Kasvajatekke primaarne alus: DNA-järjestuse muutused e. mutatsioonid: - protoonkogeenides; - tuumor-supressorgeenides; Kasvajateke reeglina geneetiliselt determineeritud, kuid osalevad ka epigeneetilised
annaabi.ee 
