gaasid NH3, O3, orgaaniline saaste- alkaanid, ketoonid, aldehüüdid, aromaatsed süsivesikud, halogeensüsivesikud, tolmud, suitsetamine Kuuma toime vältimine Ventilatsioon Tuulutamine Ventilaatorid Kaitseekraanid Vaheseinad Puhkepausid Joogivesi Sobiv riietus Väldi Suurt kuumust Suurt külma Tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega külmas, kuumas Kanna sobivat riietust Ruumiõhust põhjustatud tervisehäired Keratokonjunktiviit Pneumoonia Bronhiaalastma Infektsioonid Nahasümptomid Peavalu, iiveldus Konsentreerumishäired Seletamatu väsimus Tervisehäired Ülitundlikkus lõhnadele Toksilised rektsioonid Kasvajad Vaimne stress Massihüsteeria Ruumiõhu sündroom Limaskestade ärritusnähud Enesetunde häired Töövõime langus Õhu liikumine Soodustab õhu temperatuuri taju Soodustab auramist Tagab õhuvahetuse Põhjustab tõmbetuult Optimaalne 0,1-0,4m/s, istuva töö puhul 0,1- 0,15 m/s külmal aastaajal
Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune. *Chlamydia trachomatis on inimeste patogeen ja tema erinevad serotüübid põhjustavad silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Ta siseneb limaskesta väikeste haavakeste kaudu. Elementaarkehakesed seostuvad silindrilise epiteeli retseptoritega ja endotsüteeritakse. Trahhoom, konjunktiviit, imikute kopsupõletik, uretriit, emakakaelapõletik. Trahhoom on krooniline keratokonjunktiviit. Areneb välja kae. Konjunktiiv armistub, laug katab silma ja inimene jääb pimedaks. C. trachomatis nakatab ka suguelundite limaskesti ja põhjustab põletikku, millega võib kaasneda sigimatus. Klamüdioosid on arenenud riikides kõige levinum suguhaigus. Kui klamüüdiaga nakatunud emal sünnib laps, siis 60-70% vastsündinutest nakatub 5-12 päeval pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse
• Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid. Seroloogiat kasutatakse harva, ainult epidemioloogilistel kaalutlustel. Isoleerimiseks rakukultuurid.
väga harv. Veterinaarid, loomaaiapidajad, lemmikloomapoodide töötajad ja linnundusala töötajad on kõrgenenud riskiga grupis. Haigused. 5-14 päeva inkubatsiooni, siis peavalu, kõrge palavik, külmavärinad, müalgiad. KNSi haaratus on tavaline: peavalu, aga entsefaliit, krambid, kooma, surm on ka võimalikud ravimata juhtude puhul. Võivad esineda GI sümptomid – iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Teised süsteemsed sümptomid: kardiit, hepatomegaalia, splenomegaalia, follikulaarne keratokonjunktiviit. Diagnostika. Seroloogiliselt. Neljakordne tiitri tõus KSR-is võib sellele viidata, kinnitust on vaja MIFiga. Kasvab ka rakukultuuris, aga seda ei kasutata tavaliselt. Ravi ja profülaktika. Makroliidid, tetratsükliinid. Kuna inimeselt inimesele levik on harv, siis patsienti isoleerima ja kontaktsetele kemoprofülaktikat tegema ei pea. Aga kodulinde tuleks kontrollida, neile kemoprofülaktikat teha. Vaktsiini pole.
annaabi.ee 
