Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6]. 5 Ehitusterase tiheduseks saime 7190 kg/m³, internetis tulemuseks 7850 kg/m³. Mullbetooni
vahtpolüstü stüreenist soojustusmaterjali ülapinnas või katusekatte aluskihis kasutatakse soonitud pinnaga soojustusplaate, mis peavad tagama ehitusaegse niiskuse ja katusesse sattunud juhusliku niiskuse vä väljakuivamise. Sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral tuuldub niiskus vävälja lä läbi keramsiitkruusa. keramsiitkruusa. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustus ei saa arvestada soojustuse paksuse hulka. Niiskuse vä väljajuhtimiseks nä nähakse ette rää räästatuulutus statuulutus või alarõhu- alarõhu - tuulutuskorstnad. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu ja aurutakistusega õhu-
Suletud katuslaed Suletud katuslaes on soojustuskiht suletud aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahele ilma tuulutusvaheta. See on võimalik: o Tuulutussoontega soojustuse korral o Veeauru hästi juhtiva katusekatte; o Suure veeaurutakistusega aurutõkke; o Täiesti õhupidava katuslae korra.. Tuulutussoontega villa sooned peavad paiknema võimalikult katusekatte lähedal. Keramsiitkruusast soojustusmaterjali korral tuuldub niiskus välja läbi keramsiitkruusa. Tuulutusalast ülalpool olevat soojustus ie saa arvestada soojustuse paksuse hulka. Niiskuse väljajuhtimiseks nähakse ette räästatuulutus. Soojustuskihi alla tuleb paigaldada suure õhu ja aurutakistusega õhu- ja aurutõke. On tähtis, et koormustkandvad konstruktsiooniosad ei sisaldaks materjale, mis on altid kõdunemisele korrusioonile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ülekatete läbiviikude ümbruse, valgusavade ümbruse ja muude selliste kohtade õhu- ja aurupidavuse
vertikaaldreenide kasutamisega; - pinnase stabiliseerimine lubja või tsemendiga - pinnase armeerimine - tugevduskangaste kasutamine (geotekstiilid). Meetodi valik sõltub pinnase parendamise eesmärgist; olemasoleva pinnase liigist ja omadustest; seadmete kättesaadavusest ja maksumusest. Geotekstiilid jagatakse kolme rühma: - filtratsioonikangad; - tugevduskangad; - savimatid. Filtratsioonikandgaid kasutatakse peamiselt drenaazi ümber ja keramsiitkruusa peal pinnases, käidavatel katustel jm. Tugevduskangaste materjalideks võivad olla polüester, polüeteen, polüpropeen jm. Kangad jätkatakse omavahel õmblusega. Tugevdatud aluse vajumine moodustab ca 85 % tugevdamata aluse vajumistest. Tugevduskangaid kasutatakse peamiselt - järskude nõlvade püsivuse kindlustamiseks; - pinnasest tugiseinte rajamiseks; - aluspinnaste tugevdamiseks teede ja platside rajamisel.
Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist
vähemalt kaks korda suuremad augud kui alusmüüris. Tuulutust saab vajadusel tõhustada mehaanilise ventilatsiooniga. Kuna soojus- ja niiskuslikud tingimused põrandaaluses ruumis on soodsad mikroorganismide kasvuks, tuleb põrandaalune ruum puhastada puitmaterjalidest ja orgaanilisest sodist. Põrandaaluse ruumi soojusliku massiivsuse vähendamiseks ja pinnasest niiskuse aurumise vähendamiseks kaetakse pinnas 10…5 cm paksuse vahtpolüstüreeniga või 30…20 cm paksuse keramsiitkruusa kihiga. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.12 Välisõhuga tuulutatava soojustatud puitpõranda ehitus. 104 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 9.1.3 Pööningu vahelagi Pööningu vahelagi on ülevaltpoolt esimese korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna
annaabi.ee 
