6. nimeta vähemalt 3 organismi, kes kuuluvad üherakuliste hulka? amööb, kingloom, vibur 7. millest sõltub loomarakkude kuju? rakkude paigutusest, ehitusest, talitlusest, koest, millest nad pärit on 8. kirjelda rakutuuma ehitust.-rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist. nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. 9.kirjelda nukleosoomse fibrilli ehitust-DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nukleosoomse fibrilli. 10. kirjelda rakumembraani ehitust. koosneb 2-st kihist fosfolipiidide molekulidest, mille.... 11. mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest?- aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. 12. mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? ribosoomides toimub valkude süntees 13. mis tähtsus on tsütoskeletil? see on raku tugi ja liikumissüsteem.
varieeruda. 5) Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu. 6) Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomse fibrilli ehitus on väga keeruline. Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist. DNA, mis on keerdunud ümber histoonidemolekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised.
vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakeste omadused; molekulide liikumine on kulgliikumine; lõpmatult kokkusurutav; vastasmõju seisneb ainult molekulide omavahelistes põrgetes; pole võimalik veeldada Rakendatav, kui reaalses gaasis molekulide mõõtmed on tühised võrreldes nendevahelisi kaugusi; molekulid ei interakteeru üksteisega. b. Mikro- ja makroparameetrid, seosed nende vahel Mikroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel
Ideaalse gaas, olekuvõrrand, olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused. Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav. Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes . Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada . Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2)
See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 300 000 aastat tagasi raksatas maasse umbes 50 000 tonni kaaluv raudmeteoriit, mis oli liikunud kirdest edelasse kiirusega 14,5 km/s. Plahvatuse tagajärgi võib veel näha praegugi "roostetanud" kivist kildpallideks kutsutud kerakeste näol, mis sulasid kokku kraatri lateriidist kattega ja vooderdasid kraatri nõlvu. Maaga kokkupõrkel kvartsiidist aluspõhja deformeerides meteoriit ise suuresti aurustus. Aastatel 19531954 leiti kuni nelja kilomeetri kaugusel kraatrist üle 600 kg meteoriitset materjali. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Ta asub keset ulatuslikke Ida-Kimberley spinifeksrohumaid Suure Liivakõrbe põhjapiiril. Aborigeenid kutsuvad kraatrit Kandimalaliks
säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele. raater nr. 1 asub peakraatrist umbes 300 m edelas ja on kõrvalkraatritest suurim. Ta kujutab endast tugevasti võssakasvanud lohku läbimõõduga 39 m ja sügavusega 4 m. Kraater nr. 2/8 on kaksikkraater. Peakraatrist jääb ta 600 m kaugusele, lõuna-kagus suunas lamedale künkale ning on kujunenud kahe lähestikku langenud meteoriidi kokkupõrkel maapinnaga. 2
Rakutuumas toimub DNA replikatsioon. Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA´d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Histoonid on peamised kromosoomi valgud, mis kaitsevad DNA´d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilisteks kromosoomideks nimetatakse paarilisi kromosoome. Nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. Rakumembraan on õhuke membraan, mis eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. RAKUMEMBRAAN Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anor- ja orgaanilised ained. Ainete liikumises eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole
Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10. aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat 11. transportvalgud- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise 12. osmoos- on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas 13. difusioon- 14. plastiidid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse
geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit Fosfolipiidid + valgud Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel fosfolipiididide ja valkude suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune Loomaraku membraan sisaldab alati kolesterooli
Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel
· eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida). DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Üks kromosoom koosneb Prokarüootide ja eukarüootide sarnasused · sisaldavad DNAd ja ribosoome · ümbritsetud membraaniga · sisaldavad tsütoplasmat · elus Prokarüootide ja eukarüootide erinevused · prokarüootidel puudub rakutuum
· enamikul organismidel on sugurakkudes 2x vähem kromosoome kui keharakkudes (igas inimese muna/seemnerakus on 23 kromosoomi) · histoonid on peamised kromosoomivalgud päristuumsetes (DNA on kromosoomides seotud valkudega), nende ülesanded: o kaitsevad DNAd. o pakivad kromosoome raku jagunemise ajal kokku. · Nukleosoomne fibrill moodustub DNAst, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste (1 kromosoom koosneb 1 nuklesoomsest fibrillist) · karüotüüp isendile omane kromosoomide komplekt, milles on oluline kromosoomide arv, suurus ja struktuur karüogramm paariliste kromosoomide piltkujutis
tunnuseid määravaid geene). Igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. JOONISED Mitokonder TAIMERAKK Millised organellid on taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle:
Keemia termodünaamika alused 1. Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : · Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused · Molekulide liikumine on kulgliikumine · Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav · Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes · Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: 1
intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimivaid protsesse. Kromosoomid Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.(homoloogilised). Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA kompleksis valkudega histoonidega. Histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab koos nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 9 Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel
lahuses: V aine CV = 100 V lahus 18. Mis on ideaalne gaas? -Ideaalne gaas on molekulaarkineetilises teoorias kasutatav tegeliku gaasi mudel. 19. Mille poolest erineb ideaalne gaas reaalsetest? -Gaaside uurimisel tehakse selles mudelis rida lihtsustavaid eeldusi. Eeskätt ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende omavahelist vastastikmõju. - Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused - Molekulide liikumine on kulgliikumine - Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes - Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav - Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel, ainult kindlas temperatuuri vahemikus. 20. Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? -Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul
samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega. Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraanivahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
annaabi.ee 
