külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6. Vene juust; 7. Delikatessjuust; 8. Lahe juust; 9. Mozzarella; 10. Ahja toorjuust. Juust on valmistatud piimast, kooritud, piimast, koorest, petist või nende segust. Juustu valmistatakse: 1. lehmapiimast; 2. lambapiimast; 3. kitsepiimast. Juustu valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega, maitse, lõhna ja augustusega. Juustud sisaldavad: 1. valke; 2. rasvu; 3. mineraalaineid;
valgehallitust), Portugali Castello Blanco, Prantsuse Vendõme Bleu, saksa Edelpilzkäse. Kõvad juustud on kõige tavalisemad juustud, mõned neist imetoredate augukestega, mida meiegi oma võileivale lõikame. Selle klassi juustud saavad vajaliku maitse ja konsistentsi laagerdumisel, mis võib kesta 2 48 kuud. Tuntuimateks esindajateks on Sveitsi päritoluga Emmental ja Gruyre; punases ümbrises hollandi kerajuust ehk Edam ning sama riigi Gouda, eelmise lähisugulane. Inglaste tuntuimateks on Sage Derby, Double Gloucester, Cheddar ja Chesire, prantslased on uhked selliste sortide üle nagu Cantal ja Comté. Eraldi peab mainima Itaalia kivikõvu, kuni 4 aastat laagerdatavaid tippjuuste Parmigiano Reggiano ja Pecorino Romano. Filata. Muudest juustudest täiesti erinevalt valmivad Itaalia filata-tüüpi juustud. Enamasti on need kaua laagerdunud ja väga kõvad nagu Provolone ja Caciocavallo, kuid nende
Cheddari juustu ja andsid selle pulmakingina üle. Pärast seda tahtsid nad oma hiigeljuustu jälle kaasa võtta ja näitusel välja panna. Sellega ei olnud aga kingisaajad nõus. Järgnes kohtuprotsess. Seda, kuhu juust selle vältel kadus, ei tea keegi. Head juustu on osatud teha ja tehakse tänini. Juustu kvaliteet sõltub sellest, kuidas juustu valmistatakse. Oluline on kogemused ja see, millisel moel neid kogemusi rakendatakse. Eesti juustu top: Hollandi kerajuust Hollandi juust Eesti juust Atleet Marta juust Vene juust Delikatessjuust Lahe juust Mozzarella Ahja toorjuust 1.8 Tee Millal hakati teed jooma? Kus? Kuidas seda tehti? Millal joodi? Võib tunduda, et tee kohta on teada kõike, kuid ikka ja jälle avastatakse midagi uut. Siia on kogutud kõige olulisem informatsioon tee ajaloo ja teejoomise traditsioonide kohta nii läänes kui idas võib ainult imestada, kui erinev võib see jook olla. Kuidas avastati tee?
E m m e n t h a l i tüüpi juustud on kõvad. Neid iseloomustab terav, kergelt magusavõitu, pähkli kõrvalmaitsega maitse ja suurematest kirsi kuni ploomi läbimõõduga ümaratest või ovaalsetest silmakestest koosnev augustus Emmenthali, Emmentaler, Greve, Magre. E d a m i tüüpi juustud on poolkõvad. Maitse on kergelt terav või mahedavõitu, mõned ka kergelt hapukad. Augustus koosneb umbes pipraterasuurustest silmakestest Edam, Hollandi kerajuust, Hollandi leibjuust, Eesti, Kalevi, Pärnu, Pühajärve, Edamer jt. juustud. G o u d a juustud on lähedased Edami tüüpi juustudele. Neil võivad olla eelmisega võrreldes veidi suuremad silmakesed ja maitse ei tohi olla hapukas Gouda, Kostroma, Lahe, Ranna, Saare jt. T i l s i t i tüüpi juustud on poolkõvad, hapuka maitse ja pitsilise augustusega Atleet, Vene ja Tarvastu juust. C h e d d a r tüüpi juustud on poolkõvad, kõrge piimhappelise kääritamisega. Neil on