arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.Kepsu on inimkond kasutanud juba aastasadu. Näiteks võib kepsuks nimetada voki tallalaua ja vokiratta vahelist puust varrast.Tänapäeva mehhanismide
avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi.
Vektori lõpust ehitame joone risti lüliga AB. Poolusest Pv ehitame horisontaalsihis teise joone. Saame vektorid vBA ja vB. Mõõdame nende pikkused: 50,47 mm ja 98,73 mm. Seega kiirused: vBA = µv*ab = 0,01*64,25 0,64 m/s vB = µv*Pvb = 0,01*55,64 0,56 m/s Punkti B kiiruse viga võrreldes analüütilise meetoditega ((0,57-0,56)/0,57)*100 1,75% 7. Matlab %LÄHTEANDMED OA=40; % Vända pikkus[cm] AB=110; %Kepsu pikkus [cm] AC=45 % Punkti C asukoht kepsul OMEGA=2.4 % Vända nurkkiirus[rad/s] for i=1:361 % ühe täispöörde jooksul %ARVUTUSED t(i)=(i-1)*(pi/360);% Aeg [s] Fi(i)=OMEGA*t(i); %Vända pöördenurk [rad] grad(i)=Fi(i)*(180/pi);%Vända pöördenurk [kraad] alfa(i)=asin((OA/AB)*sin(Fi(i))); % Kepsu pöördenurk [rad] xA(i)=OA*cos(Fi(i)); % koordinaat xA funktsioonina pöördenurgast FI yA(i)=OA*sin(Fi(i)); % koordinaat yA funktsioonina pöördenurgast FI
jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse 9 Keps 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust 10 Liugelaager 1
jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2. Valmistatakse terasest, mille süsiniku sisaldus ei ole kõrge 3. Lastakse kolb soojaks ja lükatakse sõrm sisse Keps 7 1. Kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist. 2. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Väntvõll Võllikaelad - punane Vändakaelad - sinine Põsed - kollane Vastukaalud roheline 1. Väntvõll sepistatakse terasest või valatakse tugevast malmist. Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust Liugelaager 1
c)Dilatomeetriline termomeeter. koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, mis ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning
õhukese tinakihiga. Sageli on ülemine kolvirõngas kroomitud. Bensiinimootorsaagide kasutusaeg oleneb esmajärjekorras mootori silindri ja kolvigrupi (kolb + rõngad) vastupidavusest. Kolb ja silinder töötavad rasketes tingimustes (kuumus, kiire liikumine). Seepärast tuleb sae kasutamisel järgida nõudeid, millest oleneb silindri ja kolvi õige töörežiim. Keps ühendab kolbi väntvõlliga. Ta valmistatakse legeerterasest I-kujulisena, et tal oleks suur paindetugevus. Kepsul on ülemine ja alumine pea. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks või paigaldatud nõellaager, alumises peas on nõel- või kuullaager. Kepsulaagrite määrimiseks on kepsupesades avad ja pilud, kuhu satub küttesegus olev õli. Väntvõll koosneb kahest põsest, mille vahele on pressliitega kinnitatud vändakael, mis ühendab väntvõlli kepsu alumise peaga. Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist.
annaabi.ee 
