nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool. Sellega liitus pooljumal Akademose heroon. • Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede (peripatos) ja jalutusteedega 5. saj eKr. Alal kasvasid plaatanid ja jalakad. • Aristophanes kirjeldas orgu: „Kõikjal lõhnab meeldivalt kuslapuu järele, on rahulik ümbrus ja
avastasid võõramehe veini joomas, sellepeale läksid nad vihaseks ja soovisid Heraklest maha lüüa, kuid Herakles tappis nad kõik Lerna hüdra verega immutatud nooltega. Viies surnud kentaurid tagasi koopasse, leidis Herakles kiiresti kuldi üles, haavas teda jalga, sidus kinni, viskas õlale ja läks tagasi Mükeenesse, kus ta lasi kuldi ära tappa ja liha rahvale anda. Narkissos Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg, kellest sai suureks saades piltilus noormees, keda kõik ihaldasid. Narkissos ei soovinud kellegagi olla ja ütles igaühele ära, kes soovis temaga koos olla. Noormees ütles isegi ära kaunile nümfile Echole, kes armuvaevast kaotas oma keha ja jäi järgi ainult häälena, tänapäeval kajana. Narkissos ütles ära ühele neiule, kes sai palju haiget ja palus Aphroditet, et too karistaks noormeest sama valuga, mida tundis neiu kui Narkissos talle ära ütles.
läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Narkissos - Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna
meremeeste hirmuks. ERYSICHTHON E raius kõige targema tamme tüve ja sai Demeterilt karistada. E kõht ei tohtinud iial täis saada. POMONA & VERTUMUNUS Rooma jumalused. Vertumunus ilmutas end Pomonale vanaeidekesena ja suudles siis teda. NARKISSOS Enesesse armunud noort meest hüütakse vahel nartsissistiks. Selle sõna kõla meenutab nartsissi lilleliiki. Mis seos neil kahel sõnal on, sellest jutustab müüt. Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Nagu iga ema, tahtis Leiriope kangesti teada, kas tema lapsele on ka määratud pikk ja õnnelik elu. Seetõttu pöördus ta veel mitte väga tuntud ennustajatarga Teiresiase poole, ja too andis kummalise vastuse: "On küll, kui ta ainult iseennast tundma ei õpi." Kuusteist aastat hiljem sai ilmsiks, kui õiged targa sõnad olid olnud, ja Teiresias sai kuulsaks. Narkissosest oli saanud piltilus nooruk ning teda ihaldasid nii mehed kui ka naised,
annaabi.ee 
