Koopia valmis aastal 2007. 14 4/11/19 Kirikuaed · Ambla kirikuaias on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument "Poiss moonidega" ning tema kavandatud monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 1925 ja taasavati 1990. On ka paekivist riste. · Surnuaiale on maetud Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, Jakob Kents ja Teet Lunts. 15 4/11/19 Muistendid 16 4/11/19 Esimene variant · Ambla kirikut ehitatud seitse aastat järjest, aga ehitus ei edenenud. Mis päeval ehitati, vajus öösel maa sisse, nii et müüri serv jäi maaga ühetasa. Viimaks õpetanud üks nõiaeit meistrit, et kui kiriku iga nurga alla kaks kamalutäit
Rudolf Tobias, Artur Lemba, Mart Saar, Eduard Tubin, 43. Eesti klaverimuusika loojaid pärast II maailmasõda. Eugen Kapp, Eduard Tubin, Ester Mägi, Jaan Koha, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Rein Rannap, Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits. 44. Eesti klaveri- ja orelimeistreid. Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud, kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu
(Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12 noor andekas muusik ja koguduse organist Jüri Goltsov. 2013
Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare) Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja jooksul muutunud. Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise. Hüpotees, et kõrve nimelisi kohti on rohkem piirkondades, kus on palju metsa. Kõrvemaa on väga metsane ala. Isikunimed- perekonnanimesid uuritud suhteliselt hästi. Sellega on tegelenud näiteks Aadu Must. Eestis on
annaabi.ee 
