John Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva peale Kennedy mõrvamist tuhandete televaatajate silme all, kui too politseinikest ja paljudest muudest agentidest piiratuna Dallase politseimajast väljus. FAKTE: *1939. aasta 22.-24
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Haridus ja perekond Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy. John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. 1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina. Kui USA sisenes
seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi. 1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt
Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda. Tema isa nimeks oli Joseph Kennedy. Kennedyl oli 8 õde-venda, kellest 1 oli Massachusettsi senaator ning teine kohtuminister. Kennedy vanim vend Joseph langes maailmasõjas lendurina. Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega, kellega Tal oli 2 poega ning 2 tütart. Kennedy lapsed. Kennedy kahest pojast üks 1960. aastal sündinud John hukkus koos oma abikaasaga lennuõnnetuses aastal 1999 ning teine 1963.aastal enneaegsena sündinud Patrick elas vaid kahe päeva vanuseks. Kennedy esiklaps, 1956
Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda. USA tundis end esimest korda külmas sõjas ohustatuna ning Nõukogude Liit oli samal ajal rakettide paigutamisega Kuubale saanud välispoliitiliselt hea positsiooni, mille najal sai teistes küsimustes Ühendriike pitsitada. Oli selge, et olukorrale reageerima peab kõigepealt USA, kus presidendiks oli tollal John F. Kennedy. Kennedyl oli Kuubaga seoses juba kurb kogemus olemas, kui 1961. aasta aprillis Sigade lahe dessant ebaõnnestus, millega loodeti kukutada Kuuba liider Fidel Castro. Antud töö üritab analüüsida põgusalt USA külma sõja diplomaatiat ja tuumarelvade tähtsust sellele. Lisaks üritab antud uurimustöö eelneva taustalt siduda seda kõike Kuuba kriisiga – kuidas tuli Kennedy administratsioon kriisi lahendamisega toime?
E doktriin – ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960 valiti presidendiks John Kennedy (biitel poliitikas). Kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika – ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse (hõlvama senitundmatuid alasid). 1969 jõuti esimesena Kuule. Kennedy tapeti 1963. Uus president Lyndon B.Johnson. Postitas sama efektse eesmärgi kui Kennedyl „suur ühiskond“ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandtatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hülmatakse ühtsesse ühiskonda. 1963 toimus mustanahaliste õgiuste jaluleseadmiseks demonstratsioon, marss Washingtoni. Liikumist juhtis Martin Luther King. Nende õiguslik olukord paranes. NSVL: Võimule tuli Nikita Hruštšov. Algas sulaperiood e. ühiskonna teatav liberaliseerimine
Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud. Luureanalüütikud olid seisukohal, et kui uus president on ametisse astudes ebakindel ja ei tea oma volitusi, siis seda nõrkusehetke võib ära kasutada NSVL. Vastupidiselt kartustele alustas Kennedy peale ametisseastumist pealetungi kommunistlikule blokile. Kennedyl ei õnnestunud sisepoliitilistes küsimustes oma tahet Kongressis läbi suruda. Vanurite tervisekindlustussüsteem, linnaasjade ametkonna loomine ja haridusele antava toetuse suurendamine takerdusid suutmatuse taha teha Kongressiga koostööd. Seadusandliku võimu toetusele võis Kennedy loota vaid välis- ja kaitsepoliitika osas. 1961. a. juunis kohtus Kennedy Viinis Hrustsoviga arutamaks Saksamaa küsimust. Kaks meest olid teineteisele antipaatsed. 1961. a
Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud. Luureanalüütikud olid seisukohal, et kui uus president on ametisse astudes ebakindel ja ei tea oma volitusi, siis seda nõrkusehetke võib ära kasutada NSVL. Vastupidiselt kartustele alustas Kennedy peale ametisseastumist pealetungi kommunistlikule blokile. Kennedyl ei õnnestunud sisepoliitilistes küsimustes oma tahet Kongressis läbi suruda. Vanurite tervisekindlustussüsteem, linnaasjade ametkonna loomine ja haridusele antava toetuse suurendamine takerdusid suutmatuse taha teha Kongressiga koostööd. Seadusandliku võimu toetusele võis Kennedy loota vaid välis- ja kaitsepoliitika osas. 1961. a. juunis kohtus Kennedy Viinis Hrustsoviga arutamaks Saksamaa küsimust. Kaks meest olid teineteisele antipaatsed. 1961. a
annaabi.ee 
