nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja ta perel oleks seal hea tulevik. Kahjuks ei osanud ta hinnata tööde raskust ja mõju teistele, millega seoses ka tema naine Krõõt vaevles. Andrese suhtumine töödesse ja talusse muutus peale Krõõda surma, talle jõudis kohale kuidas ta oma
Infohulk ei käinud veel üle jõu, ajalehest loetu ja raadiost kuulatu arutati pereliikmete ning tuttavatega läbi. Meedia ei surunud oma seisukohti eriti peale, pidades tähtsamaks erapooletuid sõnumeid. Subjektiivse arvamuse avaldamiseks oli eriline ajakirjandslik zanr, veste, mille raames jagasid lugejaga oma mõtteid Milli Mallikas (Hugo Raudsepp), Jaan Kägu (Ernst Joll) jt. Väljamõeldud mõlgutajad. Tähtsaks kõneaineks oli poliitika, erakondade kemplemised ja väidetavad korruptsioonijuhud. Meeli köitsid konkreetsed probleemid: usuõpetus, metsade laastamine, ,,vene vaimu" jääknähud sõjaväes, majanduskriisiaegne tööpuudus, nn. riigitüdimus ja igatsus ,,kõva käe" järele, madal iive jm. Elavalt arutati ka välisuudiseid, Tutanhamoni hauakambri avastamisest ja ,,vaarao needusest" kuni Hispaania kodusõjani. Oluline teema oli mod, seda nii riietuses kui harrastustes, Harrastustest nihkus esikohale sport
vastu midagi teha, kuna mehe sõna käis nende omast üle. 2. Andres oli taluperemehena väga võimekas, kuna tööd ta ei kartnud ning rabeles ta päevad ja ööd. Ta tahtis oma talust teha suure ja eduka talu, et tema lastel oleks seal parem põli, mis tõttu nägi ta aastate kaupa selle kallal vaeva, lastes kaevata kraave, ehitades uusi eluruume, harides maad ning karja karjatades, kahtlemata ei jäänud olemata ka naabritevahelised maade jagamised ja kemplemised. Minu silmis oli Andres väga hea peremees, kuna ta üritas talu edasi arendada ja paremaks muuta ega peljanud seepärast ise ka vaeva näha ja tööd rügada. Tema peremehelikuks miinuseks oligi võib-olla tõsiasi, et ta ei suutnud piiri pidada ning töötas ise liiga palju ja sundis liiga palju tagant ka teisi. Isa ja abikaasana oli ta minu meelest liiga palju nõudev. Ta nõudis, et kõik töötaksid pidevalt ning kurnas sellega oma pere ära
(Garin 2010: 240). Näiteks tehti 1334. Aastal Giottole ametlikuks ülesandeks lisaks maalikunstile juhtida ka linna ehitusprojekte. Samamoodi ei ole ülatav, kui kaks sajandit hiljem usaldatakse Michelangelole Firenze kindlustuse ehitamine. Kuid nagu alati olid olemas ka oma ala spetsialistid. Kunstnikeringkonnad ei olnud aga heas kirjas vaidlused raha üle, kemplemised, skandaalid jne. "Rahutud artifex'id olid väike ühiskond ühiskonnas" (Garin 2010: 242). Renessansi naine näib isikupäratu mees võis olla valitseja, sõdalane, kunstnik, kaupmees või vaimulik, kuid naised sattusid nendesse rollidesse haruharva ja isegi kui seda ette tuli, siis määratleti neid ikkagi teiste rollide järgi. "Naine oli kas ema, tütar või lesk, neitsi või prostituut, pühak või nõid, Maarja, Eeva või amatsoon" (Garin 2010: 265). Need mainitud
on Vargamäel. o Kui Mari Jussi nägi, karjus ta kohe: "See on sama nöör, mis seekord heinamaalgi!"..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi! Kui võiks sama nööri siduda samasse kuuseoksa, siis oleks kõik mööda! Aga igakord äratas teda neist mõtteist laste kisa ja nutt. o "Kes sellest hoolib," vastas Andres. "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. Surnud elavad omaette, meie omaette." o Kevadel hakkasid kemplemised Pearuga. See oli küll talvel leppimas käinud, aga seda polnud rohkemaks tarvis kui ainult armulauale minemiseks kirikusse. Juba esmaspäeva hommikul pärast kirikuskäimist mõtles mees teisi mõtteid, mõtles mehiseid mõtteid: kuidas üleaedse krundile vett paisutada, soosilla kõrvale auke kaevata, põlluteele kive veeretada, piirilt aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada,
lastud võttis ta taskust palveraamatu ja ütles laulusõna ette. Mari jäigi Andrese tallu elama. 16. Vargamäe argipäev (XX ja XXX ptk.) Algas harilik argipäevaelu. Ainukeseks vahelduseks oli kirikuskäimine. Andres ja Mari peatusid alati surnuaias ja käisid Krõõda ja Jussi haudadel. Andres ei peatu enam kunagi kõrtsi juures. Ometi julges Pearu ühel õhtul Eesperre sisse astuda, muidugi purjus peaga. Ta tuli Andresega leppima. Kevadel hakkasid uued kemplemised Pearuga. Varsti protsessiti kohtus küll kraavide, küll tee, küll teesillutamise, küll põllupeenarde pärast. Kord oli üks kaebaja, kord teine. Aga rukkilõikuse aja tegi Pearu Andresele kelmustüki. Andres leidis kord Pearu hobusega omast rukkist magamas ja kohus mõistis Pearule karistuse. Pärast läksid naabrimehed kõrtsi asju klaarima, kus Andres Pearule ära tegi. Kõrtsis sosistas Andres Pearule kõrva, et ta oli ise oma naabrimehe oma rukkisse ajanud,
annaabi.ee 
