Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Kaisa Suumann 6 IFI6001 Arvuti töövahendina Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade
[redigeeri] Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel Kaasaja inimese eellased, kromanjoonlased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35 000 aastat tagasi. Tuntuimad mälestised ja kunstiteosed sellest perioodist on kuulsad maalingud Põhja-Hispaanias, Kantaabrias, Altamira koobastes. Need loodi ilmselt 15 000 eKr. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said neist keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos (enne 1100 eKr). Umbes perioodil 500 eKr300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. [redigeeri] Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung
Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine) Romaniseerumine- Rooma riigi keeleline, majanduslik ja poliitiline laienemine, mis oli aluseks ladina keele levikule. 11
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium
Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis kasutusele keltide mõiste, keltoi varjatud kr k. Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed
(Seine'i ja Loire'i vahel), treverid (Meuse'i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône'i ja Saône'i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena. 5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina gaeli (Sotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique) Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas Pürenee (Ibeeria) poolsaar (baski keel või olla ibeeride keele järeltulija) 6. - 4. saj. "keltibeerid" (keldid segunesid ibeeridega) Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid. Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel. Germaanlased Oderi, Reini, Elbe, Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias kujunesid välja III - II at. e. Kr. idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid, burgundid, gepiidid, vandaalid jt.)
kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel. · 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted. · 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk. · 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid, sueebid ja alaanid, kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus. · 415 a. tungisid riiki läänegootid. · 429 a
6) Flamen ülempreestri pontifex maximuse abiline 7) Vestaneitsi- püha tule valvajanna Ennustamised olid tähtsad toimingud Auspicium lindude lendude jälgimine (mis ilmakaares, kui palju neid on, õhtu/hommiku eel etc) Haruspicium loomade sisikonna järgi ennustati X loeng 09.04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri
Rahaühik peseeta. Ajalugu. Hispaaniast on leide alates vanemast paleoliitikumist. Gibraltarist on leitud neandertallaste luustikujäänuseid ja Püreneedest noorema paleoliitikumi koopamaalinguid (Altamira). 9.-8. saj. e.Kr. rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid. (Cadiz,Malaga jt.), hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid (Emporion jt.) Rauaajal tuli Hispaaniasse kelte, kelle segunemisel varasema rahvastikuga tekkisid keltibeerid. Loode-Hispaanias elasid baskid. 3. saj. e.Kr. tulid kartaagolased, seejärel roomlased. 28. a. e.Kr. tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare Rooma impeeriumi osaks, kus levis algkristlus sama vara kui Roomas endas. 7. saj. jõudsid saarele araablased, läänegootide alad alistati. Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a
annaabi.ee 
