altkulmu vaatavad silmad. Kogu tema väike figuur lõppes kiilutaoliselt kergetes elegantsetes kingades." Nooruse põhisooviks oli saanud Konrad Mäel kuulsuse, isegi maailmakuulsuse taotlemine - eesmärk võis olla ainult täiuslikkus: "Ainult loomises (töös) seisab inimese suurus (väärtus), väärtus, mis seisma jääb ja veel tuleva põlvedele jutustab, mis sel ajal inimese vaim luua võis. Ainult täius on hea, kas olla täiuses: kelmuses, aususes ehk üksta kõik milles, ehk kui midagi teed, katsu seda tingimata hästi teha," kirjutab Mägi 1906ndal Ahvenamaalt. Konrad Mägi Peterburist 1906: "Kui Parisis paar aastad töötada saaks, muidugi niisugustes tingimustes, et õppimises mitte takistusi ei ole, siis võiks juba minu arvates küll midagi kätte saada." -- "Olen mõne kunstijüngriga tuttavaks saanud, kes Parisis on õpinud ja need seletasid, et ainult Paris on linn, kus kunstis täiusele võib saada." Mõne
· Suurim vaenlane kuningannale on tema mehe vend, kes trooni pärimisest unistab. · Levivad kuningannat laimavad brozüürid luuletustega. Neist saab õige pea ka kõige tulusam äri. · Marie-Antoinette sdeda laimu ohuks endale ei pea. Pikselöök rokokooteatrisse · Trianonis mängitakse ``Sevilla habemeajajat'', milles ka kuninganna ühte osa etendab. · Kuninganna nime kuritarvitatakse kelmide poolt. · Kelmuses süüdistatakse kardinal Rohanit ja Marie-Antoinette nõuab avalikku häbistamist. · Hoolimata sellest, et ka Rohanit peteti, peab viimane karistust kandma. · 19. august 1785 rokokoo-komöödia on igaveseks lõppenud: incipit tragoedia algab tragöödia. Kaelakeeafäär · mundus vult decipi maailm tahab olla petetud lad. k · Tunda mehe nõrkusi on kavalale naisele sama, mis teda juba peos hoida.
kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte'iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette'i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski. Daam aga tõttas koos abikaasaga Londonisse, kus nad hakkasid noaga briljante keest välja koukima, et neid maha müüa. Briljantide müümisel nad vahele jäidki. Võhikutena küsisid nad juveliiridelt vääriskivide eest uskumatult madalat hinda. Mõlemad sulid toimetati Pariisi, kus nad kelmuses süüdi mõisteti. Kuid kõmulehed mustasid Marie-Antoinette'i väites kus suitsu seal tuld. Kuninga ja kuninganna ilmumine kohtusse tõestamaks, et nad proua de La Motte' ei tunne, oli väärsamm, mida poleks ühegi hinna eest tohtinud teha. Seda kasutasid kõmulehed kuningakoja laimamiseks. (Kaelakee afääri ei tohi segi ajada kaelakee looga Al. Dumas' vanema raamatust "Kolm musketäri"!) edumeelsemad aadlikud ja preestrid mõistsid, et pehkinud feodaalkord on läbi saamas
kuningannaga. Daam tituleeris end krahvinna de La Motte’iks ja väitis end olevat Marie-Antoinette’i lähedane sõbratar. Talle auahne kardinal kaelakee usaldaski. Daam aga tõttas koos abikaasaga Londonisse, kus nad hakkasid noaga briljante keest välja koukima, et neid maha müüa. Briljantide müümisel nad vahele jäidki. Võhikutena küsisid nad juveliiridelt vääriskivide eest uskumatult madalat hinda. Mõlemad sulid toimetati Pariisi, kus nad kelmuses süüdi mõisteti. Kuid kõmulehed mustasid Marie-Antoinette’i väites – kus suitsu seal tuld. Kuninga ja kuninganna ilmumine kohtusse tõestamaks, et nad proua de La Motte’ ei tunne, oli väärsamm, mida poleks ühegi hinna eest tohtinud teha. Seda kasutasid kõmulehed kuningakoja laimamiseks. (Kaelakee afääri ei tohi segi ajada kaelakee looga Al. Dumas’ vanema raamatust “Kolm musketäri”!) edumeelsemad aadlikud ja preestrid mõistsid, et pehkinud feodaalkord on läbi saamas
ulatust või koosseisulise kahju suurust. Näiteks on kriminaalkolleegium osutanud sellele, et varguses (KarS § 199) kannatanul asja kaotsiminekust tekkinud kahjuhüvitusnõude suurus (VÕS § 132) võib ületada varguse ulatust ehk varastatu väärust teo toimepanemise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69- 12, p 14). Ka näiteks kelmuses (KarS § 209) kannatanu tsiviilhagis esitatav nõue võib erinevatel põhjustel olla suurem temalt välja petetud vara väärtusest (nt kui kannatanu nõuab ka saamatajäänud tulu või tehingu täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist - vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3- 1-1-106-12, p-d 56 ja 71). Samas ei saa kannatanu haginõude ega selle rahuldamise ulatus mõjutada süüdistatava käitumisele antavat