pükskostüümis, kettrihmaga kotike üle õla heidetud. Kanti klosslõikelist kübarat, mis sarnanes kummulikeeratud kellukale, juuksed olid lühikeses soengus, nägu puuderdatud, suu ja sõrmeküüned erepunased. Moes oli karm dieet ja moodne oli suitsetada. Moodne oli ka juua ja teha meeletusi. 1930ndatel said ülimoodsateks õhtukleidid, mille rinnaesine oli kaetud, kuid seljal sügav dekoltee, mis kulges vöökohani ja lõppes kelmika lipsukese või buketiga. Moodne mees oli inglise dandy ja Ameerika gangsteri süntees: (näit: Hercule Poirot) kulmudele tõmmatud kaabu, mida ei võetud isegi siseruumides peast, briljantiiniga võitud soeng, taljesse õmmeldud pintsak ja laiad püksid, milles võis julgelt spagaati visata. Ülerõivad-pehmest kangast vööga mantel, rinnataskus nelgiõis, kaelas valge siidsall. Kolmekümnendate aastate algul heitsid
Jaan Rannap jt. Aino Perviku Paula sarja raamatud annavad ülevaate kooliuusiku maailmapildist ja annavad edasi üldinimliku tundekogemuse. Põnevalt ja ajaga kaasas käies on kirjutanud Jaan Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste memuaare kui ka eluloomaterjale. Tema raamat „Seltsimees laps“ ja selle järg on tekitanud täiskasvanutes ebalust kuna pole päris kindel kas see on ikkagi lastele mõeldud. Maailma lastekirjanduses on olemas sõja- ja kriisikirjanduse suund, milles kujutatakse lapsi hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid.
kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik selles eas tütarlapsed ole nümfetid ning ei välimus ega vulgaarsus pole mingid kriteeriumid. Nümfettide tunnusteks, mis eristab neid nende eakaaslastest, toob ta raamatus välja sügestava sireduse ning seletamatu, kelmika, vapustava, salaliku veetluse mõjujõu. Raamatust lugedes võib arvata, et tema kiindumus väikestesse tüdrukutesse sai alguse traumast tema lapsepõlvest. Humbert kirjeldab oma lapsepõlve kui pigem idüllilist aega, ta oli haritud ning kultuursest perest pärit. Olles ise alles noor 12aastane poiss, tekkis tal ühel suvel armusuhe endavanuse tütarlapsega, 12aastase Annabel Leigh'iga. See oli nende mõlemi jaoks esimene armumine
Nad laastavad oma austajaid. Kuigi ei saa väita, et naissõnnid jäävad meestele intellektilt alla, siiski huvitavad filosoofilised küsimused neid vähe ja nad eelistavad lihtsat, kainet mõistust. Need daamid seisavad kindlalt kahe jalaga maapinnal, laskumata mingitesse vaimsetesse liialdustesse. Sõnn ja Ilu Lõhn: Soojad ja maalähedased lillelõhnad, näiteks lavendel ja roos, on sõnni valik. Soeng: Klassika ja veelkord klassika, aga seda väikese kelmika lisandiga. Eelistab elegantsust ja naiselikkust, näiteks pikki pehme kontuuriga juukseid, mis toovad esile sõnni seksapiilsuse. Välimus: Arvatavasti on sõnni kosmeetikakott kordi väiksem kui Jääral, sest üle kõige eelistab ta lihtsust. Olgu vähem, aga see-eest kõige paremad - see võiks olla sõnni põhimõte uute toodete ostmisel. Armastab ilu selle sensuaalsuse pärast: häid looduslikke tooteid ja ergutavaid kreeme. Sõnn ja Parfüüm
Veel kirjutanud ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". M looming oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt rooma komödiograafide Plautuse ja Terentiuse töötluse järgi, kuna algupärandeist on säilinud vaid fragmente. Kallimachos (310-240 eKr) tüüpiline filoloog-kirjanik. Näide Aleksandria luulest. Aleksandrias asuva Museioni raamatukogu juhataja ja õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo. ,,Akontius ja Cydippe" noormees armund ja soovib neiut, a ei tohi neiule läheneda kurja isa tõttu. Akontius mõtleb välja triki võtab õuna, kirjutab sedelile lause, viskab tütarlapsele ja see loeb ette. ,,Vannun Artemise nimel, et hakkan Akontiuse naiseks". Jumala nimel vandumine teeb asja seaduseks. Iga kord, kui püütakse tüdruk mehele panna, jääb haigeks. Lõpuks ei jää muud üle kui A-le naiseks panna. Iseloomulikud on kõrvalepõiked. Kirjutab ka kurbi lugusid