Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. 6.) Küs: · Kas peaks end meeleheitest ,,kuradile" müüma? · Kas peaks meeleheites peaks tegema mida iganes et saavutada seda mida sa tahad?
Paljud on omakasupüüdlikud ning teevad oma hüvangu nimel kõike, mis vähegi võimalik. Mida ollakse valmis tegema, et saada oma tahtmine? Me olema valmis valetama, teist inimest petma või isegi oma ligimest tapama. Kas see on õige teguviis? Kindalsti mitte. Kuid kui see nii juba on, siis kumb on lihtsam olla, kas reetur või reedetu? Kahtlen, et reedetu olla on kergem kui reetur. Sageli petetud teavad, et nendega on vääralt käitutud ning ohvritel on raske kelmiga koos olla. Ei usu, et on lihtne ka sulleril, kuna valel on lühikesed jalad ning selle päevavalgele jõudmine võib tuua petturile saatuslikud tagajärjed. Ise ei soovi ma kumbki nendest olla ning loodan, et suudan neid rolle elu jookul vältida. See on raske, vahest võimatu, aga lootus sureb viimasena. Ühe suurepärase näide reetmise kohta võib tuua William Shakespeare näidendist ´´Hamlet``.
suurima õnne ja tõe elu mõtte.Kurat kavatseb ta hinge röövida, kuid sekkub Jumal, kelle inglid päästavad ja viivad taevasse sureva Fausti hinge surematu osa. Tema eest on kostnud armastav ja usklik Margareta.Üldiselt on Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mis viga Fausti tegelikult olla,tal läheb alati hästi. Kõik tema soovid täituvad ja kui mitte nii nagu tema seda tahaks, siis on tal alati Mefistofeles käepärast kelle kaela kõik ajada.
vaesuses vähemalt meil Ida-Virumaal, nii mõnigi vaatepilt oli lausa õõvastav. Tegelikult on sellised inimesed, kes ei ela nii rikkalikult siiski sõbralikud ja lasid rahvaloendaja siiski oma tagasihoidlikku elamisse ning hakkavad ka kurtma oma elukeerdkäikude üle. Samas kohtas ka inimesi, kes olid võõra inimese suhtes väga umbuskilikud ega soovinud sind eriti enda koju lubada. Et nad ära loendada tuli vahest teha ka igasuguseid imetrikke, et inimesed usuksid, et tegemist pole kelmiga. Seda tööd tehes tundsin nii mitmeidki kordi, et tahaks sellised inimesi aidata kas või natukenegi. Sotsiaaltöö tundus minu jaoks just õige ala, mida õppida nii otsustasin ma taas Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli kasuks. Kuna lapsed käivad mul nüüd lasteaias, siis käin ise ka pikemat aega tööl ühes telefonimüügi firmas, seda siis AS Müügimeistrid telefonimüüjana. Kui ma esimesed päevad seal töötasin , oli mul ka
midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse
Hiljem, kui Faust külastab Margaretet vanglas, ei tunne Margarete Fausti ära ja lükkab tagasi viimase põgenemisplaanid. Surres viivad inglid Margarete hinge taevasse. Õnnelik lõpp pole võimalik seetõttu, et tänu Fausti lõbutsemisele Mephistophelesega, sattus Margarete vangi, kust edasi arenesid sündmused allakäigul. Margarete taipas, et Mephistopheles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mephistophelese puhul on tegemist kelmiga. Faust seda ei märganud. Ta lõbutses Mephistophelesega ja püüdis hakata nautima elu, mõistmata, et Mephistophelesel on kurjad kavatsused. Margarete on sügavalt usklik, Faust on aga seotud leppega Kuradiga. Kuna aga Margarete ei saa astuda kurjuse poolele ja Faust ei saa loobuda kokkulepest, ei tuleks nende armastusest midagi õnnelikku välja.
eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3
antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3