taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste
Defoe pandi kinni peale “Parim viis dissenteritest lahti saada” ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat “Robinson Crusoe” ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed “Kapten Singelton”(1720), “Moll Flanders”(1722) ning “Kolonel Jack”(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid”. Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja
lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse
Viimane puuakse inkvisitsiooni poolt üles, kuid Candide õppis seikluste katsumustes siiski mõndagi. "Kohtlane" (1767) Indiaanlase puhas looduslapsepilk avastab Euroopa tsiviliseeritud ja mõistuslembelises ümbruses ridamisi valskust ja rumalusi. Ta saab endale õpetaja, kes aitab tal taspisi tsiviliseeruda, hariduse ja kultuuri kaudu isiksuseks saada. Rosseau (17121778) JeanJacques päritolult prantslane, kuid sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Isa oli kellassepast tantsuõpetaja. 16selt lahkus kodust, õppis muusikat ja kirjutas oopereid. "Entsüklopeediale " kirjutas artikli muusikast, Teaduste Akadeemias tegi ettekande noodimärkide uuest süsteemist, koostas "Muusika sõnaraamatu". "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750) Looduspäraselt puhast ja head inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, nagu ka väärad ideed, isegi mõistus tervikuna,
annaabi.ee 
