Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate käitumisprogrammide koordineerimist 14. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Õppimisvorm, kus õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel. Klassikalise stiimuliga on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, näiteks kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord pärast kellahelinat 15. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Õppimisvorm, jäljendamine. Õppimine sotsiaalsete eeskujude(mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii võib olla väikellastele eeskujuks vanemate, algklassiõpilastele õpetaja või noorukitele mõne iidoli käitumine, kuid jäljendada võidakse ka teabelevikanalitest nähtut. 16
2 TINGITUD TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit) küllalt sageli, äratab tingitud ärritaja loomas samu söömist ettevalmistavaid reaktsioone (süljeeritus) nagu ka tingimatu ärritaja puhul (sündmus 2): looma ajus on moodustunud uus side kellahelintoit ehk kellahelinast on saanud toidu märk. Tingitud seost võib kustutada, esitades tingitud ärritaja ilma tingimatu ärritajata. 15
7. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki.
· Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele