Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
nagu ta ise. Üks neist on Inglisilm ehk Paha. Inglisilm on halastamatu ja südametu palgamõrvar, kes viib alati oma töö lõpuni. Ta tulistab kõiki, kes tema teele ette jäävad ning ta ei ärata erilist usaldust. Kolmas on Inetu, Tuco Benedicto Pacífico Juan María Ramírez, lihtsamana öeldes Tuco. Ta on pisut koomiline ja rumal, kuid äärmiselt ohtlik kurikael, kes on tagaotsitav mitmes osariigis. Talle meeldib grimasse teha, irvitada ja kaaslaste peale karjuda. Ta räägib palju ja kelgib oma tegudega ning ohtlikus olukorras kaotab ta kergesti enesevalitsemise. Tuco on ainuke kolmest tegelasest, kelle kohta me rohkem teada saame. Me näeme tema venda, kuuleme tema minevikust ja miks ta selliseks bandiidiks sai. Lihtsuses peitub ilu. ,,Hea, Paha ja Inetu" on hea näide sellest, kuidas väheste vahenditega on väga edukalt võimalik luua üks filmil põhinev teatritükk. Võib olla, et mida väiksem lava, vähem raha ja
Näiteks võidakse TK-TK vestluses kasutada varjatud, vahel ka mitteverbaalseid V-L sõnumeid. A B LV LV TK TK L L A (automüüja): See masin on parem, aga teile liiga kallis B (ostja): Ma võtan siis selle Ehkki suhtlus on T-T tasandil, üritab müüja ostja sisemist last õnge võtta, esitades väljakutse: "Te ei või seda endale lubada". Laps kelgib vastu: "Võin ikka küll!" Täiskasvanute vestluse näiline eesmärk on jutt selgeks rääkida. Varjatud transaktsiooni käigus käib aga arvete klaarimine. 4. Kuidas vestlust karilt eemale juhtida 1. Pange tähele, milliselt mina-tasandilt te suhtlete. 2. Pange tähele, millisele mina-tasandile te oma sõnumi saadate. 3. Olge taktitundeline teistes peituva lapse vastu, kaitske teda ning teadke, et ta kannatab rahulolematuse ja ebakindluse koormat. 4. Kaitske oma sisemist last
külmal talvel koos koeraga maganud ja korraks soendab see elli südant kui ta kujutab ete kuidas tiina kaisus seal koera asemel ott on muutb ta süda kõvaks ja läheb ära magama. Ööesel näeb unes et ta magab koeraga ja tal on tohutult palav. Hommikul ärkates aga leiab ema ta alasti, mis ei ole kuigi sünnis nii vanale tüdrukule. Õtule läheb ott jälle oru aita, kus kothub tüdrukutega , kes nutavad ja aita tuleb ema ja otil ei õnnesti minema joosta räägivad seal pikalt, ott kelgib et ta saab elli nii kaugele et too tagakambi aknast tema pärast välja ronib. ja laialt et mis edasi saab, et Juulist hakatakse küla peal nii taga rääkimajne. Kuid lõpuks kutsub ema teise õe ära ja jätavad noored aita... XVII Kui ott lõpusk juuli kätte sai käis tal peast läbi kosjamõte kuid järmisel silmapilgul oli see juba paha mõte kuna siis ta nagu oleks kellegi omand, ott läkski seda kihlavedu proovima kas elli tuleb tema kutsel aknast välja või mitte
Folkloorid on välja töötanud suure hulga absurdseid püsikujundeid -- olematuid asju, võimatuid tegevusi, piirituid liialdusi, mis võivad ette ka omaette ütlustena: vee oks, kivi juur, linnupiim, sea sarved, vähi vill, sokulüpsmine, kirbu rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine, 8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt
- Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela
annaabi.ee 
