suureks. · Postvaia töö põhimõte. postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile. · Höördvaia tööpõhimõte. hõõrdevaiad kandevoime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. · Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid kuna pinnas nende all ei külmu, siis
Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne. Rotermanni soolaladu: monumentaalne paekivi ehitis, projekteeritud balti-saksa inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt
keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 18.sajandil ja 19.sajandil kasutas Saaremaa Rüütelkond seda maja,tema suurte ja mahukate keldritega,vilja ladustamiseks.See vili veeti väikelaevdega siit Riiga ja mujalegi Euroopasse. Selleks ongi vaja seda hoonet turistidele tutvustada,et ka nemad teaksid kust sai Riia paar sajandit tagasi oma vilja. Vaekoda: Valisin kuna see hoone asub otse Raekoja vastas ja on ainus sellist tüüpi säilinud hoone Eestis.See hoone on huvitava arhitektuurilise välimusega ja ning on huvitav teada,et selles hoones on asunud nii Kuressaare turul kaalumiseks vajaminevad kaalud kui ja postimaja ja vahtkond
veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue Raekoja ehitamist aastal 1688 P.v. Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed
Särg, 2006, lk. 86). 3.09 Tärivere (Terrefer) rüütlimõis Mõis rajati 18. sajandi keskel ja algselt kuulus Dahlidele. Tärivere mõisale kuulusid peale Tärivere küla veel Varesmetsa, Katase, Karjamaa ja Karoli küla. 1792. aastal müüs Catharina Louis von Dahl mõisa kindralleitnant kuberner parun Wrangellile. 1819. aastal läks Sompa mõisa omanikele ning kuulus viimastele kuni võõrandamiseni. Kunagistest mõisahoonetest on säilinud võlvitud keldritega ait ja viinavabrik. Mõisa kohale tekkinud asulat nimetati vahepeal Kaleva külaks (A. Särg, 2006, lk. 87). 3.10 Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis Uhe poolmõis eraldati Sompast 1857. aastal. Mõis on ehitatud Lipniku küla asemele, jällegi aeti küla laiali selleks, et saada mõisale maad. Mõisa hoonestus pole säilinud (A. Särg, 2006, lk
ületalve juurvilju, mis varakevdel maha istutati, et saada seemet. Lahmuse Eriinternaatkooli õpilased olid sügisel ja kevadel lähimais majandeis tööl, eriti palju muidugi Lahmuse sovhoosis. Nii on kümned laste kätepaarid tõstnud kaalikaid, peete, kapsaid neisse keldreisse ja kevadel uuesti keldrist välja traktorile. Lapsed töötasid maasikate rohimisel, marjade, õunte, köömnete, kartulite koristamisel. jne Lahmuse keldritega on seotud legend mõisa ajastuga, nimelt et mõisa keldrite kaudu viis käik Suure- Jaani, mis on ebatõenäoline, küll aga võis käik viia järve kaldale või oja äärde. Eestimaal on üle elatud karme aegu. Valitsejamajas olid korterid 5-le perekonnale. Sovhoosi puutöökojas valmistati aknaid-uksi , redeleid ja kõike, mis maal ning ehitusel vaja, hoone seisis tühjana sovhoosi lagunemisest saadik.
palju arhiive ka teiste allikate kohta. Rua da Carreira, 43 Veinimuuseum See XIX sajandi neoklassikaline mõisahoone on Madera Veini Instituut - muuseum millel on väga suur ajalooline tähtsus. 96 Muuseumis on välja pandud trükised ja fotod veinitootmise masinatest eri aegadel. Rua 5 de Outubro, 78 Madeira veinimuuseum See on barokkstiilis hoone keldritega, kus paiknesid Madeira veini varud, mis olid mõeldud müügiks ja ekspordiks. Muuseumi kollektsiooni kuulub kuulsate inimeste kirju ja dokumente Briti kompaniidelt, kes avastasid Madeira veinikompanii ning raamatuid, kaasa arvatud XVII sajandi veinipress ja antiiksed masinad. Seal olevas baaris on külastajatel võimalus proovida ja osta veine. Adegas de S. Francisco, Avenida Arriaga, 28 Linna suhkrumuuseum
annaabi.ee 
