tasandada. Aluspind peab olema tolmuvaba. Juhul kui tegemist on vundamendi remondiga, siis enne uue hüdroisolatsiooni paigaldamist tuleb seinalt eemaldada kõik kattekihid, milleks võivad olla krohv, värv jms. Tuleb jälgida, et kasutataks õigeid materjale. Bituumenkatted näiteks ei talu väga suurt veesurvet. Keldri hüdroisoleerimise etapid I.Lekkekohtade likvideerimine. Kui keldriseintel on näha sinna immitsev vesi, siis tuleb see tõkestada. Või kui on lausa veenired seinal, siis tuleb need lekkekohad mördiga sulgeda. Oluline on, et kõik lekkekohad saaks suletud ja et pinnal ei oleks enam veeniresid ega sinna immitsevat vett. II.Nurkade ümardamine. Seina ja põranda ühenduskohtadesse kantakse 200mm ulatuses mörti, et teha nurgad ümaraks. Selleks kasutada spetsiaalset nurgaümarduse mörti, näiteks
pooridega, poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad. Samuti on seeneväädid valged, arenevad kõrge õhuniiskuse juures, sarnanevad majavammi omadele, kuid on painduvad, esinevad juht-seeneniidid ja kiudhüüfid. Eosed on puidukorgikul elliptilised ja värvusetud. Esineb kaevanduste puukonstruktsioonidel, okaspuude, mõnikord lehtpuude puidul. Looduses harvaesinev. Ehitistes puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 3-5 cm suurused. (Kalamees, 2000) Majamädik, keldrivamm, majakoorik viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta, noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik-kühmuline, tihti oliivja varjundiga; seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiused;
karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka seeneväädid on valged, arenevad niiske õhu korral, sarnanevad majavammi omadega, kuid on painduvad, juhtseeneniitide ja kiudhüüfidega (#5). Eosed on elliptilised, värvusetud, 57 x 2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on
Hoones puudus toimiv ventilatsioonisüsteem. Loomulik ventilatsioon ei taga piisavat õhuvahetust. Akende kaudu ruumide tuulutamine linnas on probleemne, eriti esimesel korrusel ja aktiivsema liiklusega tänavate ääres, aga ka müra ja tänavasaaste ruumi tulemise tõttu; Hoones oli suur niiskuskoormus. Suur niiskuskoormus oli põhjustatud: o keskmisest suuremast elamistihedusest (23 m2/inimene), o eluruumidesse avatud keldrist (keldriseintel puudus hüdroisolatsioon ja toimus püsiv niiskuse difusioonivoog pinnasest siseruumidesse), o ehitusniiskuse väljakuivamisest: hoone oli enne renoveerimist seisnud paar aastat kasutuseta, tühjana; keldrisse valatud betoonpõranda niiskuse väljakuivamine; 50 mm paksune soojustus paigaldati 42 mm paksuste roovide vahele. Seinte ebatasasuse tõttu oli soojustuse paksus seinas kohati oluliselt paksem: kuni 10 cm, vt. Joonis 5.27.
annaabi.ee 
