Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kekspank" - 5 õppematerjali

kekspank on kehtestanud kohustusliku reservi määra, mis näitab kui suure osa kaastatud rahalistest vahenditest peab kommertspank reaalselt keskpangas hoidma.
Majandus
2
docx

Majandus

Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber. 22. Maksumäär- tähistab %, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksiku sissetulekult. 23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension) · Maamaks (vallaeelarvesse) Kaudsed: · Käibemaks 20% · Aktsiad · Hasatrmängumaks · Tollimaks · Raskeveokimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõidukimaks · Loomapidamise maks · Lõbustusmaks · Parkimistasu

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
27 allalaadimist
Fiskaal- ja rahapoliitika
5
doc

Fiskaal- ja rahapoliitika

avaliku sektori kulutused automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. · Levinuim automaatne stabilisaator on tulumaks. Rahapoliitika · Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär ­ kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue ­ kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid ­ keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle

Majandus → Majandus
196 allalaadimist
Raha ja rahasüsteemid-õpik lk 11-48
18
docx

Raha ja rahasüsteemid (õpik lk 11-48)

Igakuised,nädalased laenud, teatud kuupäev Pusivoimalused ehk Hoiustamise pohivoimalus -0,40% (peab peale maksma, sp miinusega) diskontomäär Laenamise pohivoimalus 0,25% Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1% Erakorralised vahendid Volakirju müües peaks kekspank innustama volakirju müünud investoreid raha mujale investeerima 14. Eesti Panga ülesanded o finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu) o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski

Majandus → Rahanduse alused
9 allalaadimist
Rahanduse ülevaade
82
docx

Rahanduse ülevaade

investeerimisfondides avatud arveid. Kuna rahaasutuste vahel toimib pidev konkurents püütakse pakkuda erinevaid uusi tooteid, mis omakorda võib mõjutada ka rahapakkumise struktuuri. Iga keskpank peab arvestama konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi. Rahaloomise protsess (töös) Selle protsessiga nad tegelevad varjatud emissjoniga. Kommertspangad suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissioni ainuõigus on keskpangal. Nad emiteerivad arvestulikku raha mitte sularaha. Kekspank on kehtestanud kohustusliku reservi määra, mis näitab kui suure osa kaastatud rahalistest vahenditest peab kommertspank reaalselt keskpangas hoidma. Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade, kui palju on kommertspank resursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid.

Majandus → Finantsanalüüs
48 allalaadimist
Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
30
doc

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

üldist hinnatõusu. Eesti rahasüsteemil on maailmas senituntutega võrreldes mõned erinevused. Nimelt ei tunne maailm üldjuhtumil süsteemi, kus valuutakomitee kõrval eksisteerib ka keskpank. Õigemini, kus keskpank viibki läbi valuutakomitee rahapoliitikat. Tavapärase valuutakomitee puhul on muud keskpanga ülesanded, näiteks pangajärelvalve jmt ära jaotatud kas valitsus- või muude avalikõigulike institutsioonide vahel. Eestis valvab kekspank nii valuutakomitee toime üle kui täidab ka paljusid kekspanga traditsioonilisi ülesandeid. Eripäraks on ka see, et valuutakomitee tingimustes lasub ebastabiilsuse suhtes tundliku finantssüsteemi järelevalve raskuspunkt keskpangal. Et valuutakomiteel põhineva rahasüsteemi nn Eesti varianti ellu viia ja kindlustada, tuli rahareformi ettevalmistamise käigus luua selleks seadusandlik baas. Just seadus eesti

Majandus → Makroökonoomika
254 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun