Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid.
Hiline keisririik ( 235 – 476) 313: ristiusk sallitud usk 395: Impeerium jagatud kaheks(Occident ja Orient) rahva hääl on hädavajalik (jumalate tahte väljendajana; rahva hääl oli ettetähendus, enne, omen, oomen), harva oli see määrav. Keisririigi ajal tekkis probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega rüütada. Augustus lasi end mitu korda konsuliks valida. Keisriprovintsid, mille kuberneriks oli princeps ise: saatis sinna enda valitud legati. Neis oli armee kohal, nii oli princeps armee juhataja – imperator. Omistas endale rahvatribuuni ameti, millega kaasnes vetoõigus ja võim Rooma sees. kujuneb välja keisri isiklik ametnikkond ja bürokraatia erinevate eluvaldkondade funktsioonidega: prefektid, kuraatorid, prokuraatorid (keisriprovintsides legati’de käe all) jm.
· Caesari nime sai ta tänu oma kasuisale, kes ta lapsendas · Tiitel muutus pärisnimeks ja pärisnimi muutus tiitliks - Imperaator Caesar Augustus · Algselt, kui Augustus veel võimul oli, siis rahvakoosolek käis veel koos, aga pärast Augustuse valitsemisaega rahvakoosolekut kokku ei kutsutud rahvakoosoleku ülesanded läksid senatile. *Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks Provintsid : 1)Senatiprovintsid nende tulu läks senatile 2)Keisriprovintsid nende tulu läks otseselt keisrile. Nendest saadi rohkem tulu Roomas oli hästi oluline roll keisri ihukaitseväel ehk pretoriaanidel Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes. Rooma pidi oma riiki kaitsma hakkama, sest riigi piiride taga ootasid barbarid (117. aastal pKr) -See, et Rooma pidi kaitseseisusesse astuma mõjus Rooma riigi majandusele halvasti Miks? - sõjakäikude lakkamisega vähenes ka sõjasaak(orjad). Orjanduslik tootmisviis satub kriisi,
Senatisiseselt oli hierarhia, sõltuvalt sellest, mis ametit olid ennem pidanud. Eesotsas on princeps senatus- senati eesistuja. Valitud senati poolt, hiljem keisririigi ajal võtab selle ameti keiser. Ülesanded: kinnitas seaduseelnõud, määras valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust,valvas usukultuse järele. Keisririigi ajal senatiprovintsid- rahunenud, kus enam ei osutatud vastupanu, allusid senatile ja keisriprovintsid. Senaatorite arv erinev periooditi. Nõuandev roll, neid kuulati, aga konsul ei pidanud arvestama. Avaldab oma arvamuse teatud dokumentide kaudu, mida nim senatus consultum- nõupidamise tulemusel saadud dokument. Alati kindlas vormis esitatud ja palju säilinud, ei ole seadused. Traditsioon näeb ette, et nendega arvestatakse. Konsulitel ja rahvatribuunil ei ole kohustus neid järgida, võib arvesse võtta, mis tagab tasakaalu riigi juhtimisel. On juhtumeid, kus konsul ja
riigiametite hulka: nt kui varem oli kaks konsulit siis nüüd oli neid neli. Ta töötas välja väga üksikasjaliku bürokraatia aparaadi, mille eesmärk oli riigi tõhusam valitsemine, kusjuures erinevad ametid olid nüüd palgalised, see käib nii provintside asehaldurite kui ka teiste ametnike kohta Itaalias. Provintside olukord muutus stabiilsemaks, ta võttis endale mitmed asehaldurite kohustused. Augustuse valitsemise ajal toimus provintside jagamine kahte ossa: senati provintsid ja keisriprovintsid. Kui provintsid olid pärast vallutamist rahunenud siis leegionid toodi koju ning provints muudeti senatiprovintsiks, see aga ei tähendanud et keisrivõim seal enam poleks kehtinud, keisril oli kontrolliõigus provintside üle. Augustuse ajal tuli juurde mitmeid provintse nt Reini ja Doonau alad liidendati Rooma riigiga, viidi lõpuni Hispaania alade vallutamine ning ka tänapäeva Portugali ala langes Rooma võimu alla, see kandis nimetust Lusitaania