tõsta veelgi sõdurite moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord, mis viis rahutusteni Peterburis. Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2
moraali, autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 16. detsembril 1916 Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27.
autasustades tublimaid. Sõda aga kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud Aleksandra juhatada, kes pidas tihedat kirjavahetust abikaasaga, pidades nõu otsuste langetamisel. Samas olid keisrinna otsused mõjutatud Rasputini poolt. Keisrinna pidi eemaldama valitsusest ministrid, kes olid Rasputini vastu. Aleksandra asendas ministrid ebakompetentsete isikutega. Olukord põhjustas keisripaari omavahelisi lahkarvamusi. Rasputinit peeti süüdi Venemaad vaevavates hädades, mis viis 1916. aasta 16. detsembril Rasputini tapmiseni. Enne surma oli Rasputin kirjutanud keisrinnale prohvetliku kirja, milles ütles, et kui ta tapetakse, tapetakse ka keisri pere. Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid 1917. aasta veebruaris 1917 Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27
saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid. Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile. Seda tõendavad ka kuplisaali kartussidele maalitud monogrammid. Kõrvalhoonetest on alles Peeter I maja, lustla, külalistemaja, köögimaja, jääkelder ja lossivalitseja elamu. Alles 1740. aastail hakatakse seda Kadrioruks nimetama. Rahvas räägib, et Peeter I pühendas
Margarete Theresiaga. Pulmapidu peeti 1666. aasta detsembrikuus. Burnacini pidi selleks ekstra teatri ehitama, mis valminult olevat mahutanud 5000 vaatajat. Cesti lõpetas juunikuus 1666 alustatud kompositsiooni õigeaegselt. Etendus lükati siiski edasi keisri sünnipäevale 1667. aasta juunis, sest Margarete tulek Viini hilines ja ka Burnacini ehitustööd alles käisid. Ent teater ei saanud ka 1667. aasta suveks valmis. Järgmine võimalus avanes sama aasta septembris, kui oli sündinud keisripaari esimene poeg Ferdinand Wenzel. Paraku lükkus etendus taas edasi (palee peokalender oli niigi tihedasti täidetud). "Kuldõun" esitati lõpuks 1668. aasta juulikuus keisrinna sünnipäeva puhul. Teksti tuli teha muutusi, sest tegemist ei olnud ju enam pulmapeoga, ja esiklaps Ferdinand Wenzel oli jaanuaris 4-kuuselt surnud. Stseenid II/9 ja V/5 komponeeris keiser Leopold isiklikult. Kuigi libreto ilmus mitu korda trükist ja tõlgiti isegi saksa ja hispaania keelde, ei esitatud "Kuldõuna" enam
annaabi.ee 
