kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist Sintoismi alaliigid: · Kositsu sintoism, keisrikoja sintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised
· Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid: · keisrikoja sinto (kshitsu shint) - Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · sekti sinto (kyha shint) - Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946
Sintoismi alaliigid: · Kositsu sintoism, keisrikoja sintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas.
Kristlus hakkas levima kreeklaste hulgas ja varajase keisririigi ajal 10% elanikes võis idas neid olla. Ka läänes oli mõni protsent. Ladinakeelses elanikkonnas levis vähe. Kristlased läksid vastuollu polüteistliku religiooniga. Nad austasid vaid ühte ja mitte Rooma omi, ja see võis roomlaste jumalaid häirida. Kõik hädad aeti kristlaste kaela seetõttu. Kristlasi umbusaldati ja räägiti igast jutte taga. Ka keisrikultusega oli probleeme, nad isegi ei teesklenud. Tulemus oli see, et kristlasi kiusati neid taga, varajase keisririigi ajal vähe. Roomas võis levinud olla. Süsteemne see igatahes ei olnud. Oli kaks suurt tagakiusamiste lainet, need olid kriiside ajal. 284 Diocletianus viis läbi viimase ehk kolmanda laine. Kuni tuli võimule Constantinus Suur, kes oli kristluse pooldaja ja 313 Milano edikt. Sealt edasi sai kristlusest levinu usk, isegi domineerivaks.
annaabi.ee 
