Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom". Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem täiendati, kuid lõppkokkuvõttes tulutult. 1. Trajanuse foorum 2. Trajanuse sammas 3. Trajanuse ratsamonument 4. Basilica Ulpia 5. Marcus Aureliuse ratsakuju 6. Forum Civile 7. Keiserlik protsessioon (osa Ara Pacisest) 8. Rooma panteon 9. Circus Maximus 10. Fortuna Virilise tempel 11. Mileetose turuväravad Rooma skulptuur ja maalikunst Kujutati pigem iseend
Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale. Pärimuse järgi rajas linna 753 Romulus. Esquilinuse ja Palatinuse külad oletatavasti ühinesid. Hiljem, VII sajandil, etruskide mõjul liitusid nendega ka teiste küngaste kogukonnad, keisriajal tekkis 7 künka linn (Septimontium): Capitolium,Aventinus,Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Latiinide ja sabiinide külad moodustasid Rooma tuumiku, mille poliitikas ja kultuuris oli valdav kreeka ja etruski mõju. Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur Page 5 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Arhitektuur. Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi
sekundaarne roll. Algselt oli roll väike, mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutus roll. Lapsi oli algselt palju. Suremus suur. Vabariigi aja lõpupoole oli lapsi suhteliselt vähe. Vabariigi lõpus oli 2-3 last peres. Võisid olla sigitatud lapsed+adopteeritud lapsed. Neil vahet ei tehtud, ei olnud oluline veresugulus, vaid enda valik järeltulija ja pärija suhtes. Võis pärandada sigitatud lapsele/tele või ainult ühele adopteetirud lapsele. Oli komme pärandada mingi osa keisrile keisriajal. Sigitatud lapsed ei teadnud kunagi, kas nad saavad päranduse. Tihti oli emal lapsi eelmisest abielust. Või väljaspool abielu, need lapsed ei kuulunud perekonda. Varasemast abielust lapsed kuulusid perekonda. Naine allus oma mehele. Naise varanduse üle ei olnud mehel võimu. Naised kannavad oma suguvõsa naissoo vormi. Jäävad isa eluajaks seotuks isaga. Abielludes toob naine kaasa kaasavara, mis kuulub naisele
Kehtestati ühine ja ühetaoline (20 eluaastast alates) hääleõigus nii meestele kui naistele. Riigi eesotsas oli rahva poolt valitud president. Presidendil oli suur võimutäius: talle kuulus õigus kuulutada välja erakorraline seisukord, mis hakkab õõnestama vabariiki; nimetas ametisse valitsust juhtiva riigikantsleri. Parlament koosnes: 1) Riigipäevast, kus rahva poolt valitud saadikud. Riigipäeval on palju rohkem võimu kui oli olnud keisriajal parlamentarism. 2) Riiginõukogu: 18. Liidumaa esindus. Saksamaal on kasutuses proportsionaalne valimissüsteem, soodustab poliitilist killustatust. On palju parteisid. Ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Rasketel aegadel korduvad valitsuskriisid (16 valitsust). Sisepoliitika I President Friedrich Ebert 1919-25 (SPD). II President Paul von Hindenburg 1925-32, 1932-34 (parempoolsete rahvuslaste kandidaat) (hiljem sotsiaaldemokraatide ja tsentrumi tegelane.. vms). Oma