. Hiljem, põllutöönäitusel Rodolphe ja Emma armuvad.. Nendest saavad armukesed, nad kohtuvad metsas, aias, nad käivad koos ratsutamas. Puupea Bovary ei saa aru miks Rodolphe on koos Emma kogu aeg , linna kuulujutte peab ta laimuks . Dr.Bovary teeb apteekri ja Emma survel kompjalgsele Hippolyteile operatsiooni. Selle tagajärjel tekib jalga gangreen ja jalg hoopis amputeeritakse, Emma tõdeb jälle ,et ta mees on tühine. Ta meenutas oma luksusenälga, oma hingelist kehvust, abielu ja majapidamise vääritust, oma unistusi. Ta oli püüdnud meest armastada aga ei suutnud... Emma armuafäär Rodolpheiga läks hoogsalt edasi, ta laristas olematut raha, võttis riidekaupmehelt võlgu kingitusi oma armsamele, lõpmatuseni end kavala kaupmehe võrku mässides. Ta tahtis ära põgeneda koos Rodolphega elada õndsalt rahulikus mereäärses keskkonnas. Ta tegi selleks ettevalmistusi, kuid Rodolphe polnud sellest huvitatud, talle muutus Emma koos lapsega koormaks
Varsti leidiski Jüri Vilde samas kihelkonnas Muuga mõisas aidamehekoha. Eduard oli vaevalt kahekuune, kui vanemad Pudivere mõisast lahkusid. Muuga mõisas suurenes Vildede perekond kahe tütre võrra. Neist esimene tütar, Ida Marie, suri kolmenädalase imikuna 1869 aasta suvel. Teisest tütrest, Auguste Mariast, kes sündis 3. jaanuaril 1871, sai väiksele Eedile peagi mänguseltsiline. Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud kehvust ega varajast töösundi. Norulisi lapsepõlvemälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kius, nagu seda kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ". Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis
· koolisööklas Millist leiba pakutakse nädala jooksul einestajatele? · põllumajandusmuuseumis Mis on vanim teravili Eestis? · talus Milliseid masinaid kasutatakse viljakülvamisel ja viljakoristusel? 18 TERAVILJAD KIRJUTA JOONISTE JUURDE TERAVILJADE NIMETUSED. RUKIS ON PÕHJAMAA LEIVAVILI. TA KANNATAB KLIIMA KARMUST JA MULLASTIKU KEHVUST, TEMAST KÜPSETATAKSE LEIB, MIDA MEILE EI SUUDA ASENDADA ÜKSKI PAGARITOODE. NISU KASVATATAKSE MAAILMAS PEAAEGU KÕIKJAL, KUS TAIMEKASVATUS ON VÕIMALIK. AASTARINGSELT KÄIB MEIE PLANEEDIL KUSAGIL NISULÕIKUS, SEST NISU KÜPSEB ERI POOLKERADEL JA VÖÖNDEIS ERINEVAL AJAL. NISU ANNAB KA SUURIMA KOGUSAAGI. ODER KOOS NISUGA ON ÜKS VANEMAID PÕLLUKULTUURE. ODRAST VALMISTATAKSE KRUUPE, TANGU, JAHU NING LOOMAJÕUSÖÖTA. KAER ANNAB JÕUDU HAIGETELE JA VÄIKESTELE LASTELE
Euroopas olid peamisteks sõdivateks poolteks Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria olulisemad liitlased olid Venemaa ja Rootsi. Sõja vallandas Preisimaa, okupeerides Saksimaa. Kuigi Riigipäeva otsusel astus keisririik sõtta Austria poolel, kulgesid sõja esimesed aastad edukamalt Preisimaale. Pärast järjekordset võidukat lahingut Roßbachi all 5. novembril 1757 vabandas Freidrich II vangistatud kindralite ees toidulaua kehvust: ,,Härrased, ma ei arvanud, et te tulete nii ruttu ja nii suurel hulgal." Sõja jätkudes Preisimaa jõud rauges. Friedrich II pääses paaril korral vaid imekombel lahingust eluga: vastase kuul kas tabas hobust või rinnataskus asunud portsigari. Vene väed vallutasid Königsbergi ning hõivasid koos Austria vägedega lühikeseks ajaks isegi Berliini. 1762. aastal sõlmitud eraldirahu Venemaaga päästis Preisimaa hullemast. 1763
annaabi.ee 
