kaer. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng. Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida oli aga vähemarenenum. Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused. Väike asustustihedus, madal linnastumine, liiklemisolude kehvus, väiksem maakasutus. Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Euroopa ehk õhtumaad (rooma-katolik usk ja sellest eraldunud protestantlikud usud) ja Hommikumaad (kreeka-katolik usk). Regionaliseerimine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine
kuhu ulatub Golfi hoovuse haru. (Tammekann et al, 1930) Pinnamoelt on Gröönimaa platoo, mida ääristavad mäestikud ja mille keskosa paikneb kohati allpool merepinda. Jääst ulatub välja kaljunukke ehk kohalikus keeles nunatakke. Kõrgeimad mäestikud asuvad saare idaosas. (Aader et al, 1970) Taimed ja loomad Gröönimal on orgaanilise elu jaoks halvad tingimused jahe ja lühike suvi, pikk, karm talv ning aastaringne jää ja lumi. Eriti paistab nabamaal silma taimkatte kehvus ja kidurus. Madalad puud ja põõsad kask, paju, pihlakas, lepp, kadakas kasvavad ainult saare lõunaosas. Orgudes on kohati tiheda rohustuga niite. Lühikesel valgusrikkal suvel puhkevad need polaarsed niidud üle öö õitsema, pakkudes värviküllast lillelist pilti. Igavese jää ning lume väljad on loomulikult täiesti taimkatteta. Taimkatte puudulikkuse ning ka teised elutegevuseks vajalikud halvad tingimused põhjustab ka liigivaeset loomastikku
Elama asuti Pöidemaale Saikla külla emapoolse vanaisa Eeru tallu. Aastal 1922-1927 elas pere Tallinnas, kus peeti kaeklinnas pisikest toidupoodi. 1927 aastal kolis perekond jälle Saaremaale.Perekond ei suutnud külas enam päriselt kohaneda, eriti rängaks kujunesid majanduskriisi aastad. Laenuvaral pääses tütar siiski edasi õppima: lõpetanud Kahtla Algkooli 1929 a. Astus ta hiljem Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Keskkooli aeg ei olnud raske üksnes majanduslikult. Kehvus tõmbas range piiri suhtlemises enamiku kaasõpilastega. 1935 a. Lõpetas Debora Trull gümnaasiumi. Peale kodus vireletud aastaid järgnes abiellumine A. Hindiga, mis tähendas ühtlasi Tartusse asumist.Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940.Rahva valitsuse esimesest päevast töötas Debora hint 5 ajakirjanduses. Ta võeti EKPliikmeks (1940). Kõigepealt toimetas Debora Hint
,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive: elu näib hea ja see on halb; inimliku eluõnne tumedate sunduste vastu ei ole midagi parata; aga kõige madalamalgi on armastuse ja kaastundmuse silmapilgud kõige ülemad. Oma ülesannet ei näe ma muidugi mitte tähelepanu peatamises Tammsaare Hanseni kõigil jutustuskatsetel ta õpilasaastailt. Aineline kehvus, jõukate vanemate poegi painamatud teenimisvajadused, Treffneri pansioni lauakatmine, tundide andmine tolle omapärase eragümnaasiumi alamais klassides ja väljaspool - kõik see ei koormanud mitte ainult ta kooliõpinguid ja koolilõpetamist. Õpperahade puudus pigistas ühtaegu tema isetegevusele ärganud kirjanikuannet. Teiseks kiirustas kitsikus ka suleteenistusele. Nende ebasoodsate tingimuste kiuste ja tõttu sigis tema sulest juba enne keskkooli küpsustunnistuse saavutamist
annaabi.ee 
