keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid nii mõnigi kord rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus neid ei lastud patriitside usulistele talitlustele neil puudus õigus kasutada ühismaad õigusteta olukord koormas plebeisid, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks. PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Patriitside ja plebeide suhted olid väga teravad plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga
kõneoskusega ja ületas venda oma otsusekindlusega. Pärast Tiberiuse surma tõotas ta aristokraatidele kätte maksta ja maareformi lõpule viia. Rahvas vaatas Gaiusele kui Tiberiuse asja jätkajale ja valis ta 123. aastaks rahvatribuuniks. Gaius Gracchuse seadused. Gaius otsustas eelkõige luua endale tuge Rooma ühiskonnas. Selleks teostas ta viljaseaduse, mille järgi anti rahvale vilja riiklikest ladudest alandatud hinnaga. Selle seadusega tõmbas Gaius enda poole Rooma linna kehvikkonna. Seejärel teostas Gaius toetuse leidmiseks kaubanduslikes ringkondases kohtuseaduse. Seni määrati kohtunikud kõigiks tähtsamaiks protsessideks senaatorite seast. Gaiuse seaduse alusel võeti neilt see õigus ja anti ratsureile (kaubanduslikule seisusele), kes sel teel said riigis suure tähtsuse. Sedasama eesmärki taotles ka teine Gaius Gracchuse samm: maksude kogumise andmine Väike- Aasias Rooma maksurentnikele.
oma kaaslastega seiklusi kahtlastes linnaosades. Ta laskis möödakäijaid peksta, vastuhakkajad tapeti, rüüstas poode jne. Rooma ühiskonna kõrgklassides langes kõlblus väga madalale. Ilma igasuguse vaevata saadud rikkused ja jõude eluviis mõjusid rikkuvalt. Kõik ülemkihi seast pärinevad ameti- isikud olid müüdavad ja raha eest valmis kõigeks. Vana Rooma suurnikkond oli kaotanud oma endise sõltumatuse ja painutas selga iga rikka ja eduka väejuhi ees. Vaba Rooma kehvikkonna kõlblus ei olnud palju parem. Vabariigi lõppaegadeks oli talupoegkond veelgi enam laostunud ja täitis omalt poolt linna jõudehulkade ridu. Caesari ja Octavianuse veteranid, kes olid pikkade sõjaretkede aegu võõrdunud tööst, müüsid oma maatükid ruttu edasi. Kõik katsed restaureerida talumajalpidamist kandsid ebaedu. Linnarahva alamkihtide suurem hulk oli lõplikult võõrdunud tööst ja elas andidest, mis talle langes rüppe riigilt ja üksikuilt
Enamasti olid nad naaberasulate ühendamisel ja vabatahtlikult sisserändel tekkinud rahvamass. Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad. Õigusteta olukord koormas plebeisid väga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Nende omavahelise võitluse peamiseks põhjuseks oli võitlus maa pärast,tihti sattusid plebsil võlaorjusesse. Samuti võitlesid plebeid oma õiguste laiendamise eest. Lõpuks saavutasidki plebeid poliitiliste õiguste võrdsustamise- patriitsid jäid oma privilieegidest ilma. Samuti tekkis uus aristokraatia- nobiliteet(patriitsid ja plebeid, kelle 1 perekonnaliige on jõudnud kuruulse magistraadi ametini). 6) Rooma riigi laienemine
plebeideks. Need olid Rooma kogukonna poolt alistatud suguharud.Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad.Õigusteta olukord koormas plebeisid üliväga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks. Polis on tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis hõlmas ühte linna ja seda ümbritsevat maa- ala.Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna
annaabi.ee 
