3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL Talupojakultuuris olid noored kindlalt seotud külaelu ja selle elurütmi, traditsioonide ja normidega. Lapsepõlve lõppu tähistati kindla rituaaliga, millega noor inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud, luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised
Sel ajal kui 7 vaadatakse, kuidas kaaslane mütsi pähe paneb, jääb omal sokkide jalga panemine pooleli. Kasvataja peab lastele meenutama, et nad tegeleksid enda riidesse panemisega. Ka noortekeskuses tuleb ette hilinemisi kokkulepitud tegevustesse või kokkusaamistele. Noored toovad sageli põhjuseks unustamise, kuid unustamise taga peitub sageli ka kohusetunde puudumine. Kuna noorte- ja huvikeskused on vabatahtlikud, suhtuvad noored seal kehtivatesse ajaraamidesse kergekäelisemalt kui koolis. Õpetajad ja noorsootöötajad peavad sageli tegelema laste ja noortega, kes ropendavad, räägivad valjult ja kaaslasi pilkavalt, segavad tundi ja räägivad teiste jutule vahele. Selline käitumine segab nii õpetajat kui ka klassikaaslasi. Klassides on õpilased väga erinevad, on õpilasi, kes vajavad keskendumiseks ja õppimiseks vaikust ja rahu, kuid on ka neid kes on väga lärmakad
NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse olemasolust ja on selle väljenduseks, see väljendab lapsele turvalisust ja kaitstust. 2) Külm suhtlemisviis
Max Weberi definitsiooni kohaselt on võimusuhted legitiimsed siis, kui need, kes on võimul ja ka need, kes võimule alluvad, usuvad, et selline võimusuhe on legitiimne (nad usuvad, et on õige ja kohane võimu omavale inimesele alluda, teda kuulata ja järgida). Weber nimetas seda legitiimsususuks (Legitimitätsglaube). Weber eristas kolme legitiimse võimu tüüpi traditsiooniline, karismaatiline ja ratsionaal- legaalne. Traditsioonilise legitiimsuse puhul usutakse kehtivatesse võimusuhetesse, sest selline on traditsioon nii on alati olnud (see on "igavese eilse" autoriteet: nii on olnud iidsest ajast ja selline võim on inimestele saanud harjumuslikuks, see on kui pühitsetud komme -- näiteks toob Weber traditsionaalse kuningavõimu. Karismaatilise domineerimise puhul järgitakse inimest, sest tal on erilised võimed (võimed, mis on kui jumala armust antud (Gnadengabe)). Sellise autoriteedi puhul andutakse personaalselt ja
annaabi.ee 
