piiravate reeglite kaudu, ning neile alludes ei ole inimene mitte kõrvale kallutatud, vaid juhinduv oma isiklikest sihtidest ning seega tõeliselt vaba. Hayeki käsitluses on vabaduse üheks tahuks allumine sisuliselt kokkuleppeliselt loodud reeglitele, mistõttu olles üldise tahte väljendus, ei saa neid reegleid iseenesest pidada vabaduse kitsendajateks. Teisisõnu, pole seadused Hayeki kohaselt mitte niivõrd inimesi piiravad, kuivõrd loovad impersonaalsete ja kõigile ühtviisi kehtivatena hädavajalikud tingimused individuaalse vabaduse maksimeerimiseks. Säärane vabadus, millest Hayek kõneleb, ei pruugi tema enese väidetel sugugi olla kõigi poolt ihaldatud eesmärk.. Hayeki kohaselt on tõenäoline, ,,et leidub inimesi, kes ei väärtusta vabadust sellisel kujul, nagu meie seda käsitleme, kes ei suuda näha, et nad ammutavad suurt kasu sellest, ja kes oleksid valmis sellest loobuma teiste eeliste pälvimiseks"(2007: 357). Siinkohal on vajalik
,,organon". s.t. ,,vahend", abinõu. Kuna loogilised seadused katkevad aga inimlikus mõtlmisvõimes niiöelda sünnipäraselt, siis ei ole nende uurimiseks ega kindlaksmääramiseks vaja paljude põlvkondade kogemusi ega tähelepanekuid, nagu see osutub vajalikuks kõigi teiste ,,teaduste" puhul. Üksainus teravmeelne vaatleja ning analüüsija võib tabada need seaduspärasused ning fikseerida need kõikideks aegadeks kehtivatena nagu seda 8 matemaatilised seaduspärasusedki on. Kord avastatuna ning fikseerituna nad vaevalt vajavad edaspidi olulisemat täiendust. Nii me võimegi öelda, et ka tänpäevane loogika oma formaalses osas on oluliselt sama, mille fikseeris juba Aristoteles. Võiks öelda koguni: Aristoteles pole niivõrd loogika kui teaduse rajaja, kuivõrd loogika kui õige mõtlemisoskuse või- kunsti avastaja!
17. Mida tähendab „eel-antus“? [Kultuurifilosoofia, lk 58] Meile loomulikus kultuuriruumis elades, tunduvad meile asjad osana maailmast. Asjad selle sees on meile juba nagu alati olemas olnud, “ette-antud”. Sellelt pinnalt tõukuvad meie tegevused ja mõtted. Maailm milles me elame, on meie teadvusele justkui alati olemas olnud ja selles olevad objektid jõuavad nii meie teadvusesse. Me tajume neid objektiivselt kehtivatena. Kuigi me teame, et raadiot ja televisiooni ei olnud keskajal olemas, siis niipea kui nad loodi, on nad meie jaoks alati olemas olnud ning kuigi dinosaurused on välja surnud, on and meie teadvuses ikkagi olemas. 18. Mille poolest erinevad Edmund Husserli järgi reaalsed, ideaalsed ja „vaimuga laetud“ objektid? [Kultuurifilosoofia, lk 59] Reaalsed objektid on loodustlikud, materiaalsed nähtused. Ideaalsed objektid ehk vaimsed
Descartes'i nimega, sest tema loobus seniste valitsevate seisukohtade tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning tuues sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest ning võtsid õiguse ise seisukohti võtta. Loonuõiguse järgi mõtlevad juristid ei aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid kehtivatena suured osad oli nende põhjendus juba uus. Just loonuõigulaste õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud ning samuti areneb välja õigusmõistete täpne süsteem. Võiks tunduda, et see on kogu aeg nii olnud, kuid tegelikult saab loogilisest süsteemist rääkida alles loonuõigusest, sest just sellest ajas ei saa ühel sõnal olla üle ühe tähenduse ning ühte mõistet ei saa kirjeldada mitme sõnaga. Kuigi esialgu jääb see praktilisest
annaabi.ee 
