Käskkiri üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu nt: minister teenistusalastes vm üksikküsimustes, riigisekretär, ministeeriumi kantsler, ameti ja inspektsiooni peadirektor, vallavanem, linnapea, Eesti Panga President. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu nt: Vabariigi Valitsus, peaminister, maavanem, valla- või linnavalitsus. Õigusakti ajaline kehtivus . 1). Kehtimahakkamine algus sõltub nende tüübist. Näiteks hakkavad valitsuse korraldused kehtima alates allakirjutamise hetkest, kui korralduses endas ei ole määratud teisiti. Seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; *
Praeter legem-seadusi muutvad või tühistavad määrused, määrused, kus sisaldub uus õigus. OTSUS õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O on idividuaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. KORRALDUS nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevas töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. SEADLUS seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. KÄSKKIRi sellega korraldatakse oma ametkonna (kantselei) sisemist tööd jne. Institutsioonid Nende õigustloovad Nende õigustrakendavad üldaktid üksikaktid
· Lähetusekäskkirjadeks (võib vormistada ka korralduse). Igal käskkirja liigil on omaette numeratsioon. Käskkiri vormistatakse asutuse üldplangile ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes originaaleksemplaris. Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Akt on dokument, mis koostatakse kollegiaalselt (komisjoni) või selleks määratud isiku (revident) poolt väljaselgitatud fakti, toimingute, seisukorra või sündmuse tõendamiseks. Tavaliselt koostab akti ettevõtte juhataja poolt käskkirjaga määratud komisjon. Komisjoni määratakse isikud, kes omavad kvalifikatsiooni, mis võimaldab orienteeruda küsimuses, mida uuritakse, aga kelle huvides ei ole tuvastatud faktide muutmine.
jaanuari 2007. a käskkirja nr 10 ,,Toetuse määramine". (kaks tühja rida) (allkiri) Kaupo Kask Õppeasutuse direktor 23 Lidia Feklistova 5.2 Korraldus Korraldus on nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Korraldus vormistatakse üldplangile. Tekst koosneb üldjuhul ühest loogilisest osast korraldusest ja esitatakse ainsuse esimeses isikus ning käskivas vormis. Allpool on toodud korralduse näidis [1]. 24 Lidia Feklistova 5.3 Protokoll 5.3.1 Üldine informatsioon
annaabi.ee 
