,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi
ei kasuta neid ülearu palju ja teeb inimeste suhtes, kellega ta suhtleb, mõned sümpaatiast kantud mööndused. Aja jooksul väljendub inimese suurenenud kehtestavus kehtestavuse auras, mis võimaldab inimesel saata paljudele oma vajadustele vastused ilma kehtestamismeetodite teadliku kasutamiseta (klassi astub õpetaja ja kõik jäävad vait). Käitumiseaura – tuleneb põhiliselt kehakeelest, mis areneb välja siis, kui inimene muutub kehtestavamaks. Näeb välja tugev, enesekindel, õiglane ning käitub ka vastavalt. Isegi kui teadlikult ei pinguta, saadab ta signaale välja, mis määratlevad tema ruumi, annavad edasi tema elutervet enesehinnangut. KONFLIKTI JUHTIMISE OSKUSED KONFLIKTI ENNETAMINE JA KONTROLLIMINE Konflikt, mida inimene oma elus vältida ei saa, on parimal juhul lõhestav ja halvimal juhul lausa kohutavalt purustav – ja ometi on teatud konfliktidest mõndagi kasu
millistel põhjustel isiksuseomadused muutuvad [vt järgmised slaidid] identiteet ("mina-kontseptsioon") võib soodustada või takistada isiksuseomaduste muutumist Isiksuse areng Caspi & Robertsi järgi · 1. Plastilisus. Isiksuseomadused on avatud süsteemid, mida keskkond võib mõjutada olenemata inimese vanusest. · 2. Kumulatiivne järjepidevus. Isiksuseomaduste interindividuaalne stabiilsus kasvab koos vanusega. · 3. Küpsus. Vanuse kasvades muututakse kehtestavamaks, sotsiaalsemaks, meelekindlamaks, emotsionaalselt stab-ks · 4. "Kaasvastutuse printsiip" (corresponsive principle). Elusündmused (v kogemused) süvendavad (sageli) isikuseomadusi, mis muudavad nede sündmuste läbielamise tõenäolisemaks. · 5. Identiteedi areng. Vanuse kasvades viib identiteedi areng (+selle alalhoidmine jm) suuremale isiksuse järjepidevusele. · 6. Rollide jätkuvus. Isiksuse jätkuvusele aitab kaasa rollide stabiilsus, mitte niivõrd keskkonna stabiilsus. · 7
inimene-keskkond vastasmõjud sarrustusskeemide muutumine enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu "printsiibid": kumulatiivne järjepidevus isiksusom stab suureneb vanusega, aga võivad ka täiskasv eas muutuda 1. Plastilisus- keskk mõj olenemata vanusest 2. Kumulatiivne järjepidevus- isiksuseom interindividuaalne stab kasvab koos vanusega 3. Küpsus- vanuse kasvades muutuvad inimesed kehtestavamaks, sots, meelekind 4. Kaasvastutuse printsiip- elusün süvendavad isiksuseom 5. Identiteedi areng- vanuse kasvades 6. Rollide jätkuvus- aitab kaasa rollide stabiilsus 7. Sots investeeringud- normatiivsete sots rollide täitmine oluline isiksuse arengu tegur Stabiilsus- keskkond (järjepid), geenid, inimene+keskk (reaktiivne, evokatiivne) Muutus- käitumise sarrustumine, enesejälgimine, vaatlusõp, verb kom, sots normid
annaabi.ee 
