Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid Millised on kahepaiksete peamised meeleelundid? Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel
püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles
aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need retseptorid kehavereringesse viidava vere "kvaliteeti". Südametegevust mõjutavad ka refleksid hingamis- ja seedeelunditelt, silmadelt ja kõrgematelt ajuosadelt. Süda reageerib tundlikult nii füüsilisele pingutusele kui vaimsele pingele. Füüsilise pingutusega kaasub minutimahu tõus, mis saavutatakse nii südamefrekventsi (esinemissagedus) kui löögimahu suurenemise arvel, vereringe kiirus kasvab ja vererõhk tõuseb, töötavate lihaste läbivoolutus paraneb. Nii südamest kui väljastpool südant lähtuvate
rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. 22 Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga alla neelata ka väiksemaid selgroogseid
Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. 58) Vatsa motoorika. 59.)Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon. 60) Lindude seede iseärasused. Lindudel on näärmemagu ja lihasmagu 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. toitainetega toimuv vahetult pärast seedet ja imendumist Maks - vahejaam Glükoos- glükogeen rasvhapped VLDL kujul rasvkoesse või lihastesse Aminohapped- 20% valgusünteesiks 23% kehavereringesse Ülejäänu energiaks, Glc või rasvade sünteesiks Rasvad VLDL kujul rasvkoesse 62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb Glükogenolüüs Glükoneogenees Suureneb aminohapete kasutamine energia saamiseks Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad rasvhapped, mis seostuvad vereplasma albumiiniga (NEFA - nonesterified fatty acids) ja transporditakse kudedesse või maksa Nälgimisel:
annaabi.ee 
