* Esindusõiguse sisemised piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes (va registrisse kantud ühisesinduse põhimõte) Esemed võib liigitada: 1) kehalised ja 2) kehatud. * Juriidilist isikut võivad õigusvastaste tegudega (sh. õigusvastase kahju tekitamisega) kohustada nii organite liikmed kui ka abilised Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, õigused, muud mittemateriaalsed hüved nt liikmeõigused, kehatute alla õigused ja muud hüved. (täitmis- ja sooritusabilised). Abiliste käitumise eest vastutab juriidiline isik nagu oma käitumise eest (TsÜS § 132- vastutus teise isiku Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. eest) Õiguse objektiks ei ole:
- Eelleping on leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 15. Asjaõiguse olemus ja põhimõtted - Asjade olulisim liigitusalus jaotab asjad kinnis- ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud asjad on aga vallasasjad, kuna nende asukoht ruumis võib muutuda. - Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. - Vara on tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. - Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeldes põhiliselt küsimustega: - - kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? - - missugused õigused on isikutel asjade suhtes?
· tervishoiuteenuse osutamise leping · veoleping · hoiuleping 6.6 ASJAÕIGUS Õiguse objektid ehk esemed võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Seega ei saa objektide hulka kuuluda isikud ja nähtused, mis ei kuulu ühelegi isikule (nt vaba õhk). Asjad ehk kehalised esemed on nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritletavad. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus. Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks
ASI KINNISASI VALLASASI Maapinna piiritletud osa ega saa asukohta Kõik, mis pole kinnisasi, ehk kõik liikuvad vahetada. asjad. Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. 52 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks
Tsiviilõiguse objektiks on kõik hüved, millele saab laieneda õigussubjekti õiguslik võim. Tsiviilõiguse objektide all eristatakse õiguskirjanduses kolme liiki: 1) esemed; 2) loomad; 3) vara (liigitus problemaatiline). · Tsiviilõiguse ese ja selle liigid Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. Esemed võib liigitada: 1) kehalised (res corporales) ja 2) kehatud (res incorporales). Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, kehatute alla õigused ja muud hüved. Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. · Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas). Üksnes asjade suhtes on võimalik rääkida valdusest, st faktilise võimu teostamisest,
maatükkidel on res nec mancipi. Ka provintsides asuvad maamaksuga maksustatavad maatükid (stipendiaarsed ja tributaarsed) kuuluvad res nec mancipi hulka. Aga nagu me juba ütlesime, kuuluvad need loomad, kes tavaliselt on kodustatud, res mancipi hulka... Aga metsikud loomad on res nec mancipi... Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi nad kuuluvad kehatute asjade hulka.) Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad - res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49; ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt: Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
