esemestest. Tundub, et enamus asjad on unikaalsed, sest molekulaarsel tasandil võivad nad erineda. Originaalsus- on peetud silmas niisugust, mida nimetatakse uue sõnavara loomiseks. Sellise kunstiteose loomist, mida on peetud prototüübiks ja mida on hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Aristotelese järgi kunstnik näeb justkui ideesid ja tema kunstiniku oskus oskab äranähtule mingisuguse vormi anda. Ta valdab tehnikaid kuidas midagi kehatut kehalises vormis väljendada. Keegi, kes oskab välist kuju anda. Platon: Kunstnik on teatud tüüpi vahedaja, meedium. Kunstiline väljendus on jumalik and, jumala sõnum, mille puhul kunstnik on vahendaja. Kunstnik peab olema kunstiloome ajal endast väljas. Tänapäeva käsitlus langeb pigem Platoni poole. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on midagi niisugust, mis tekitab meile segadusi, mida meil üldse tarvis ei ole. Tänu keelele suudame püstitaga küsimusi,
kreeka mütoloogiast tuntud süžeega, mis kõneles võitlusest koletiste-gigantide ja jumalate vahel. “Gigantideks” nimetab ta siin filosoofe, kes samastasid olemise kehalisusega, ning peab ilmselt silmas senise kreeka teoreetilise mõtte neid esindajaid, keda eelnevates loengutes sai nimetatud physiologos`teks. “Jumalateks” aga seda olemisküsimuse käsitluste leeri, mis peab tõeliseks olemiseks kehatut, üksnes mõistusele tabatavat eksistentsi, st. endale lähedase olemis-käsituse esindajaid. Kuid niisugusel arusaamisel pole ta mitte algusest peale olnud. Teoses “Phaidon” (96a-99d; Platon, Teosed I, lk. 105-109) laseb ta Sokratesel kõnelda oma noorusest (tegelikult aga Platoni enda noorusest) ning tunnistab seal, et oli noores eas kirglikult huvitatud physiologia`st. Ta olevat püüdnud leida kõigi loodusnähtuste põhjuseid
Seevastu ringjooneline liikumine võib olla lõputu ja pidev. Maailma keskel on kerakujuline Maa ning ümber tema liiguvad ringjooneliselt planeedid (sealhulgas ka Kuu) ning pöörleb nn kinnistähtede sfäär. Liikumine ei ole võimalik ilma vormi ja mateeriata. Siit järeldab Aristoteles, et liikumine on igavene, mis tähendab ka, et maailm on igavene. Igasuguse liikumise algpõhjuseks pidas Aristoteles jumalat kui liikumatut liikumapanijat, kui igavest kehatut täiuslikku vormi. Jumal on "täiuslik filosoof". Ta on puhas ratsionalistlik vaimsus, võrdsustatud "iseendast mõtleva mõtlemisega". 11.Aristoteles tarkusest, olemusest ja tõest. TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus).
oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid
annaabi.ee 
