Teine raamat käsitleb asju ja nende liike ning asjade omandamist. Asjade omandamise siseselt eristatakse üksikute asjade omandamist ehk tänapäevaselt asjaõigust ning asjade kogumit ehk pärandi omandamist testamendi teel ehk tänapäevaselt pärimisõigust. Kolmas raamat algab seadusjärgse pärimisega, kuid suurem osa raamatust on pühendatud tänapäevasele võlaõigusele. Seega on asjaõiguse siseselt käsitletud nii kehalisi kui ka kehatuid asju ja nendega toimuvat. Neljas raamat on pühendatud tänapäevasele protsessiõigusele, mis Vana-Roomas ei olnud 6 materiaalõigusest eraldatud. Protsessiõigus võimaldas isikutel kaitsta oma õigusi, mis olid seotud nii teiste isikutega kui ka asjadega.14 ____________________ 10 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 34 11 Siimets-Gross, H
Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed
kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 85 Esemetest üldiselt. (Slaid 11) Esemete all tuleb mõista asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (TsÜS § 48). Asi on kehaline ese (TsÜS § 49 lg 1). Asjade all tuleb mõista nii kinnis- kui vallasasju, aga ka nõudeid, õigusi, patenti jms, mida saab kasutada ja/või võõrandada. Muude hüvede all peetakse silmas nt selliseid kehatuid esemeid nagu elekter ja soojusenergia. Siia võib lisada ka internetiühenduse. Vastavalt TsÜS § 49 lg 3 on eraldi esemeteks ka loomad, kelle suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Asjade liigituse sätestab seaduses järgmiselt (TsÜS § 50 52): Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asendatav on vallasasi,
Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust
arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi
nad kuuluvad kehatute asjade hulka.)
Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad
- res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli
tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
