Nukud läbi ajaloo Nukkudel on seljataga pikk ajalugu ja selle jooksul on neil tulnud täita palju muidgi tähtsaid ülesandeid. Nuku päritolu on jumalik. Nukud on sama vanad kui inimsugu. Aegade algusest on inimesed püüdnud luua savist, puust, luust, kivist ja kõikvõimalikest muudest materjalidest endasarnaseid olevusi. Vanimad nukud olid kultusenukud, mida kasutati mitmesugustes religioossetes rituaalides. Jumalate, deemonite või surnud esivanemate kujukestes kehastuv maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid.
,,Ühiskondlikust lepingust" 1762 Teos selgitab, mida tähendaks inimühiskonnale mõistuspärane vabadus. Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma individuaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks. Kodanikud säilitavad oma vabaduse, sest on osa sellest tahtest. Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isekusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kollektiivile õiguse võtta tarvitusele meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omandile-oma enesearmastuse objektile, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused
delikaatne arendamine. Ühiskonna- ja riigifilosoofia Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma indivuduaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks. Kodanikud säilitavad oma vabaduse, sest nad on osa sellest üldisest tahtest. Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isiksusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kolektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omaneile oma enesearmastuse objektile -, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused.
Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. Viienda köite eluring ühendab viieköitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus: T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu, kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust. Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest.
resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud
annaabi.ee 
