muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis asuvad paljud erinevad struktuurid nagu: närvilõpmed, valutundlikud rakud, rasunäärmed, higinäärme juhad ja lümfisooned. See kiht annab nahale vetruvusese ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk (kõige alumine) on vahelüli naha ja organite vahel. Alusnahk koosneb sidekoest, rasvarakkudest ja pool keharasvast asub selle all kudedes. Selles nahakihis asub ka rohkelt veresooni ja lümfisooni. Naha Ülesanded Vitamiinide omandamine- Me saame naha kudu omandada D- vitamiini päikesest Tundeelund- Nahas asuvad valu-, temperatuuri- ja puutetundlikud rakud. Erituselund- Naha läbi eritame higi ehk ebavajalikke aineid kehast. Kaitse- Nahk kaitseb meie siseelundeid
keharasva kogunemise ning kõrgemad kolesterooli ja triglütseriidi tasemed, kui tihedamad ning väiksemad toidukorrad. (Vaata ise, kas on vaja , tundub et mitte, jutt käib suhkrust mitte insuliinist!!!?) Mis juhtub suhkruga, mille kõrvaldab insulin vereringest? (Vastused toimumise järjekorras) 1. Osa kasutab organism kohesteks energia vajadusteks. Liigse versuhkru teisaldamine on põhiprioriteet ning seega jääb keharasvast energia tootmine katki ning võib sellisena püsida tunde pärast süsivesiku rikast toidukorda. 2. Ülejäänud töötleb organism umber glükogeeniks ning talletab lihastesse ja maksa hilisemaks kasutamiseks. 3. Kõik ülejäänud aga pärast glükogeeni sünteesi töötleb organism ümber triglütseriidiks ning transporditakse vereringe kaudu rasvkudedesse hoiule. Teisisõnu muutub kõik ülejäänud keharasvaks. NB! Kõik süsivesikud lagundatakse seedimise käigus suhkruks
Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi. Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi. Rohkem näolihaseid miimikaks (47) Miimilisi näolihaseid on vähem. Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda. Ei ole suutelised artikuleeritud kõneks. Hiline seksuaalne küpsus Seksuaalne küpsus saabub kiiremini. Rinnad ainult imetamiseks. Rinnad kujunevad keharasvast. Kõik kultuurid sisendavad oma liikmetele tõekspidamisi sellest, kes nad on, kuidas nad on tekkinud ja kuhu nad ühiskonnas sobivad. Näiteks modernismieelses Euroopas usuti, et naine, kes enne abielu seksuaalelu elas, võib oma armukese jäetud «jälge» endas kanda ja tema hilisemast abielust sündinud laps võib olla hoopis kunagise armukese, mitte abikaasa moodi. Selle uskumuse eesmärk oli põhjendada naiste neitsilikkuse nõuet.
juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad
lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse.