uudsed tõlgendused. Vana-Kreeka elemente võib näha ka tänavapildis. Nimelt on kreeklaste rõivakultuur, mis tol ajal oli suhteliselt lihtne, paljugi mõjutanud tänapäeva naiste rõivamoode. Levinud on kreeka stiilis kleidid, jalanõud, ning ka soengud ja aksessuaarid. Näitena võib tuua Kreeka mõjutustega ülespandud soenguid ning lihtsa ehitusega ent elegantseid valgeid kleite, mis on inspireeritud Kreeklaste igapäevastest kehakatetest. Kirjanduse ja filosoofia valdkondades tsiteeritakse veel tänagi ja kindlasti ka tulevikus Vana- Kreeka filosoofe ja kirjanikke Homerost, Sophoklest, Aristotelest, Platonit, Sokratest ja paljusid teisi. Homeros kirjutas ka väga tuntud eeposed ,,Illias" ja ,,Odüsseia", mille eeskujul kirjutati ka paljudes teistes maades säärased teosed, näiteks võib tuua Vergiliuse teose, roomlaste eepose ,,Aeneis" , mille peategelane oli isegi Homerose eeposest pärit.
Sellesse ajastusse kuulub ka seelik, mille peal oli jäigast materjalist ümmargune põll. Ekstravagantsuses saavutas Minose rõivastus haripunkti aastail 17001500 eKr. Garderoobi põhivarustusse kuulusid keep, põll, pihikud, püksseelikud ja suur hulk kübaraid. Kangad oli uhked, kangad olid erksat värvi nagu punane, kollane, sinine ja purpurpunane. Meeste riietus: Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat,
Sellesse ajastusse kuulub ka seelik, mille peal oli jäigast materjalist ümmargune põll. Ekstravagantsuses saavutas Minose rõivastus haripunkti aastail 17001500 eKr. Garderoobi põhivarustusse kuulusid keep, põll, pihikud, püksseelikud ja suur hulk kübaraid. Kangad oli uhked, kangad olid erksat värvi nagu punane, kollane, sinine ja purpurpunane. Meeste riietus: Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiateeelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid. Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat,
ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed - enamik elab maismaal küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Neil on 8 jalga. Eesti faunas putukate järel liigiliselt kõige mitmekesisem rühm. Pärislestalised: Närilestalised söövad oma haukamistüüpi suistega tahket toitu, imilestaliste suised on muundunud pistmissuisteks. Nad saavad läbi torgata loomade ja taimede kehakatetest ja imeda vedelat kehamahla. Nugilestalised elavad tihti putukate ja selgroogsete loomade kehal, olles parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Vagellestad ehk nääpsulestad parasiteerivad peamiselt imetajatest peremehe karvafolliikulites ja
annaabi.ee 
