Tõusuviisideks on trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus ning libisamm-tõusuviis. 1.Trepptõusu kasutatakse peamiselt järsul mäeküljel, kui ollakse matkal ning väsinud. Samuti sobib see lastele, kes alles õpivad suusatamist. Keharaskus on mõlema suusa mäepoolsel serval. Suuski tõstetakse rööbiti mäenõlvaga ning nõlvast kaugem käsi toetub kepiga tugevalt lumme. 2.Käärtõus mida järsem on mägi, seda laiem on käärasend. Suusad kanditakse suusa sisekülgedele, kehakalle ettepoole ning suusakeppidele toetudes surutakse kepiteravikud tugevasti kas jalakanna juurde või taha maha. 3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning
juurdevõtusamm ja samm ning hüpe, ristsammudega liigutakse veidi pikemal maa-alal kasutatakse liikumist kõrvaltsooni, jooksusammudega liigutakse pikemal vahemaal: pööre-jooks-pööre-hüpe mis on kõige kiirem liikumisviis, hüppesammudega lõpetatakse liikumine mille ülesanne on liikumishoo pidurdamine ning ettevalmistus üleshüppeks, jalad lähevad maha üle kanna ja veere üle talle sisekülgedele ja mängija jääb sulustamise lähteasendisse (õldagelai harkseis, kehakalle ettepoole, raskus täistallal, käed küünarliigesest kõverdatud, liigub hoovõtuks veidi taha) vaade pallil, üleshüpe toimub ründaja vastas, ründaja suunaga risti, üleshüpe peab toimuma pärast ründaja hüpet kuna sulustaja käte tee pallini on lühem kui ründajal, äratõukel alustavad esimesena liiikumist käed ja sis järsk jalgade sirutus ja hüpe otse üles, pärast äratõuget viib käed otse ette maksimaalselt otse üle võrgu, ülakeha on kergelt ette kallutatud,
+ minu intentsioon + sotsiaalsed kokkulepped = sekundaarne signifikatsioon Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus.(1984). Suhtlemise kognitiivse mudeli raames on seos keele ja teiste semiootiliste süsteemide (eriti nende, mida ma nimetan `tuum'koodideks - sisaldavad keelt ja teisi koode nagu hääletoon, pealiigutus, kulmukergitus, naeratus, käe- ja käsivarrezestid, kehapoos, silmside, kaugus, kehakalle jne, mida kasutatakse keelega paralleelselt) ülejäänud kultuuri kui isiku universumitunnetuse osa vahel Süsteemvõrgustikke defineerib käitumises (eriti kommunikatiivses) valikute modelleerimise vahendi mõiste kaudu. Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt. Universumitunnetus (knowledge of the universe) See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud mõttes: see on oletuste sasipundar, tihti
Avatud Pilk on maas kortsus avatud säravad Vibutab ühte Jälgib Kontaktivalmi Osavõtlik Kühmus sõrme ümbritsevat s Õlad tõstetud; Käed rinnal Kehakalle Teeb pai Silmside kehakalle ristis partnerile eemale Suhtumine, hääletoon: Kriitiline Armastav Külm Vaba Kurblik Allasuruv Lohutav Rahulik Energiline Järeleandlik
annaabi.ee 
