Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks
Keevkihti läbiva õhu (gaasi) kiiruse järgi võib kütuste keevkihtpõletamise tehnoloogia jagada järgmisteks alaliikideks (vt joonis 3.18): · klassikaline (mulliv e aeglane) keevkiht; · turbulentne (kiire) keevkiht; · tsirkuleeriv keevkiht. Keevkihtkolded võivad töötada kas atmosfääri rõhul või ka ülerõhu all. Laialdase leviku on seni saavutanud atmosfääri rõhul töötavad keevkihtkolletega katlad. Joonis 5.52. Mulliva (A) ja tsirkuleeriva (B) keevkihiga kollete põhimõttelised skeemid 1 kütus; 2 primaarõhk; 3 sekundaarõhk; 4 põlemisgaasid; 5 põhjatuhk. Klassikaline keevkiht Keevkihtkoldega katlaid iseloomustab rida üldiseid positiivseid näitajaid, milledest olulisemad on järgmised. · Kütuse osakeste intensiivne segunemine ja suur soojusülekande tegur keevkihis võimaldavad selles efektiivselt põletada väga erineva kvaliteediga kütuseid.
graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel.
graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel.
läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel.
graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente. Filtri puudusteks on ummistumis- ja otsevooluoht. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse, s.o. tekitatakse "keev" kiht. Sellega välditakse nii ummistumist kui otsevoolu võimalust. Kandjamaterjalina on kasutatud liiva, antratsiiti, polüuretaani ja tseoliiti. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee aktiiv- mudapuhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Viimasel ajal kasutatakse seda üha enam ka teatud
osakeste põletamiseks ja väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas leiduvate karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks loetakse tuhaosakeste ülemäärast peenenemist, mis suurendab elektri või kottfiltrite koormust lendtuha püüdmisel. Tsirkuleerivas keevkihis on osakeste kiirus 3-8m/s. Joonis 10-7. Tsirkuleeriva keevkiht koldega katelseade Joonis 10-8. Tsirkuleeriva keevkihiga kaasaegne katelseade Rõhu all keevkiht Kütuse ülerõhul põletamise tehnoloogia kasutamine võimaldab märgatavalt suurendada soojusjõuseadme kasutegurit võrreldes tavalise atmosfääri rõhul töötava jõuseadmega. Selle põhjuseks on kombineeritud gaasi-auru ringprotsessi kasutamine. Selline süsteem sisaldab kahte soojusjõumasinat: gaasturbiinseadet (Brayton´i ringprotsessi) ja aurujõuseadet (Rankine´i ringprotsess). Sellises süsteemis töötab
annaabi.ee 
