õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. UV ja infrapuna kiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest.
Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Pinges tööasend võib aja jooksul töötajale põhjustada valu
teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele
mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Sellepärast on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest. Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. 2
Paksema materjali keevitamisel tuleb juure keevitamiseks valida väiksema läbimõõduga düüs ja järgnevad kihid juba suurema düüsiga, mis kataks kaitsegaasiga kogu õmbluse pealispinna. Seega tuleb ka suurendada kaitsegaasi kogust. Kaitsegaasid TIG keevitamisel. Kaitsegaasi ülesandeks on kaitsta volframelektroodi, stabiliseerida kaare põlemist, ümbritseda keevitusvanni ja kaitsta seda õhus oleva hapniku ning lämmastiku toime eest. Kaitsegaasid vastavalt keevitusviisile ja materjali kasutusele. Kaitsegaas Grupp Kasutusala Materjali tüüp Argoon (Ar) TIG Kõik metallid Heelium (He) I Argoon/heelium MIG Värvilised metallid Ar/O2 (Ar/CO2) M1 Kõrglegeeritud terased Ar/CO2 M2 MAG Mittelegeeritud ja Ar/CO2/O2 M3
Sula metall on ühtlasi lisametalliks. Termiitsegu on tavaliselt rauaoksiidi baasil (Fe3O4) Al-pulbri lisandiga. Protsessi temperatuur ulatub 2600...3000 °C. 15. Metallide keevitatavus. Keevitatavuse kriteeriumid, külmpraod, kuumpraod, korduvkuumutuspraod ja lamellpraod. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Tehnoloogilisest seisukohast on keevitatavus metalli allumine konkreetsele keevitusviisile ja -reziimile ja võime moodustada keevisliidet nõutavate omadustega. Metallide tehnoloogiline keevitatavus sõltub keemilisest aktiivsusest, legeerimisastest, lisandite struktuurist ja sisaldusest. Mida suurem metalli keemiline aktiivsus, seda kergemini ta reageerib ümbritseva keskkonnaga, mis reeglina halvendab keevismetalli omadusi. Vesinik- e. külmpraod tekkivad reeglina keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis keevitamise lõpetamise järel või 10-
annaabi.ee 
