. Poldikeevitus · Poldikeevitus ei erine tavalisest keevitusest,sest ka poldikeevitusel on vajalikud kolm põhiosa: vooluallikas, keevituspüstol ja keevitusmaterjalid. 1. Keevitatav polt 2. Hoidja 3. Elektromagnetiline seade (kaare süütamiseks ja poldi eemale tõmbamiseks) 4. Käepide 5. Püstoli juhtkaabel 6. Jõukaabel transformaatorist Kokkuvõte Keevitusseadmeid on erinevaid ja just selliseid mida vaja. Sain palju uut teada keevitusseadmete kohta. *Info leidsin kemppi keevitusseadmete koduleheküljelt.
Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski
põhimetall, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel Keevituse vooluallika koormatavus, ED koefitsent Näitab keevitamise aja ja tsükliaja suhet Keevitamise aeg/tsükli aeg = % Tsükli aeg on 10min ED koefitsent antakse erinevate keevitusvoolude korras, alustades maksimaalsest. Keevitusvoolu vähenedes ED koefitsent alati suureneb. Keevitusvoolu määramine Ik min = 30 * de (A) de- elektroodi läbimõõt (mm) Ik max = 30 * (de-1) (A) Keevitusseadmete (vooluallikate) tingmärgid Trafo Alaldi Inverter Generaator Keevitusprotsessi tingmärgid E- MIG/MAG - TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel
purunenut või ehitada midagi uut. Kui tegemist on keeruka tööga, siis pole valikut tuleb leida meister, kes aitab. Tuleb aga tõdeda, et selliseid meistreid, kelle poole pöörduda, pole palju. Suured metallitöökojad pole huvitatud tootmise kõrvalt väikeste eratööde tegemisest. Seega on valik lihtne: kas jätta töö tegemata või püüda see ise ära teha. Esimene variant pole alati võimalik. Tuleb valida teine. Keevitusseadmete soetamisega pole tänapäeval erilist probleemi, valik on rikkalik. Võimalik on valida mitmete tootjate (Telwin, CEA, ESAB, Kemppi jne) poolt pakutavate erinevat tüüpi seadmete (trafod, inverterid, generaatorid) vahel. Ka keevitusseadmete hinnad on muutunud kõigile kättesaadavaks. Ainuke, millest jääb paljudel puudu on teadmised ja oskused, kuidas seda tööd teha. Teemakohast kirjandust pole lihtne leida. Pealegi
Türistorid. Vaata punkt 33 39. Vahelduvvoolu alaldamine. Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks
alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub
maksimaalset koormust. Välise toitesüsteemi korral tuleb nimetatud omadused välja selgitada, oma toitesüsteemi kasutamisel aga valida. See käib nii nor- maaltalitluses kasutatava toite kui ka turva- ja varutoite kohta. 3 Märkus. Need andmed on vajalikud, et arvutada kaitselülitite lahutusaega jms.; ka suurima hetkvõimsuse leidmiseks näiteks mootori- käivitusseadmete või keevitusseadmete kasutamisel, et pingekvaliteet säiluks. Eelpool toodud näitajaid tuleb rakendatavuse piires silmas pidada ka juhul, kui toide tuleb oma vooluallikast. See võib toimuda näiteks generaatori, muunduri, reserv- või hädatoiteallika või häirekaitsetrafo abil. Andmeid nende seadmete võimsuse, takistuse ja lühisvoolu kohta võib saada seadme tarnijalt. Häda- või varutoiteallika nõutavate omaduste vajadus tehakse kindlaks koos seadme tellija ja tarbijaga.
Kt = [ 100% = [ 100% = 20% ZQ 2 Arvutusliku ja vajaliku treimisseadmete arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3,> Kt = [ 100% = [ 100% = 40% ZQ Arvutusliku ja vajaliku keevitusseadmete arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3, 2 Kt = [ 100% = [ 100% = 21% ZQ 2 Arvutusliku ja vajaliku puurpinkide arvu suhtest leian pinkide koormusteguri Kt: Z 3,37 Kt = ZQ [ 100% = 2
annaabi.ee 
