3 Joonis 1.4 Liite mehaanilised omadused on tagatud (J2 = 43J, A = 19%). t8/5 = 7 s; Termomõju tsooni struktuur - 51% beiniit, 29% martensiit, 19% ferriit+perliit. Suur külmpragude tekke tõenäosus. Vältimiseks soovitatav ettekuumutus, jahtumisaja suurendamiseks. 2. Erinevatest terastest (süsinikteras + kõrglegeerteras) liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil (pakett Consel Elga) Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn
Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõjutsooni katkevenivus - tervelt 20 % nõutud 14 % asemel. Keevisliite ristlõige ning jahtumisaeg jäid märkimata tehniliste tõrgete tõttu. 2. Erinevatest terastest liide (Consel Elga) Tuleb valida erinevatest terastest liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil. Antud programm võimaldab ainult keevismetalli segunemist põhimetalliga 30%. See tähendab, et keevismetalli siirdub 70% keemilistest elementidest elektroodist(lisamaterjalist) ning 15% ja 15% kahest erinevast põhimetallist. 1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase
Süütamine/taassüütamine 3 1 2 Räbu eemaldaatavus 3 2 1 Kaare stabiilsus 3 1 2 1=esimene valik 2=teine valik 3=kolmas valik EN491995 E 46 3 1Ni B 5 4 H5 E kattega elektrood kaarkeevituseks 46 tõmbetugevus, voolavuspiir 3 külmhapruslävi 1Ni keemiline koostis B katte tüüp 5 4 keevituse asend H5 veesisaldus 100 g keevitusmaterjali kohta E 19 12 2 R 3 4 E kattega elektrood R rutiilkattega elektrood 12 keemiline koostis Elektroodide ja keevitusparameetrite valik Valiku ülesandeks on majanduslik põhjendus ja kvaliteedinõudeid rahuldavad keevisõmblused. Erandi moodustavad laevad, surveanumad, katlad, kus kasutatakse elektroode, mis on järelvalveametkondade poolt määratud. Põhinõudeks on põhimetallige võrdtugeva keevisõmbluse saamine. Arvestada tuleb
põikpaindeteim, löökpaindeteim, murdeteim) või valmistatud detaili. Purustava kontrolli alla langeb ka kõvaduse mõõtmine (Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus). Keevisliidete kõvaduse mõõtmine teostatakse standardi EN 1043-1 kohaselt. Peamiselt kasutatakse Vickersi kõvaduse meetodit koormustel 49 N või 98 N (HV 5 või HV 10). Kõvaduse mõõtmisel määratakse madalaim ja kõrgeim kõvadusarv õmbluse ristlõikes mõlemal pool keevisõmblust põhimaterjalis ja termotsoonis ning keevitusmaterjali kõvadusarv õmbluse keskel. Kõvaduskatse eesmärk on tuvastada kas on tekkinud ebasoovitatavad karastusstruktuurid. 5. Keevitusvigade liigitus, tähistus ja mõju keevisliidete töövõimele Keevitusviga - keevisõmbluse defekt, mis ületab mõõtmete või hulga poolest etteantud piirväärtust. Nõuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt - kõrvalekalded keevisõmbluse pidevuses, kujus ja mõõtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad).
annaabi.ee 
