kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel süsihappegaas laguneb ning aktiivselt osaleb keevitusprotsessis hoopis eraldunud hapnik, tõstes keevitamise temperatuuri ca. 600°. Kontaktkeevitus Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud kontaktkeevituse liigid: · punktkeevitus– detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades;
tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga. Kui elektrood 1,6 mm kannatab voolu kuni 125 A miinuspoolega, siis plusspoolega peaks see olema juba 6,4 mm. Miinuspoolega keevitades saame sügavama läbikeevituse kui plusspoolega keevitades, see eest plusspoolega madalama ja laiema keevisõmbluse. Perioodi plusspoolega keevitamisel on metallipinda puhastav toime, mida saab ära kasutada alumiiniumi keevitamisel. Keevituskaares 1 liikuvad ioonid 2 lõhuvad oksiidikihti 4, eemaldades oksiidiosad 3 metalli pinnalt. Seda osa saab kasutada alumiiniumi keevitamisel, kuid siiski vastavalt elektroodi võimsusele. Vahelduvvooluga keevitamine. 5 Vahelduvvooluga keevitamisel muutub poolused 100 korda sekundis vastavalt pinge sagedusele vooluvõrgus. Poolperioodi
Alumiiniumi keevitamine hästi keevitatav materjal, kasutada võib erinevaid meetodeid: sula- ja survekeevitust. Põhiliseks kaarkeevitus (MIG- ja TIG keevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus). Survekeevitusprotsessid alumiiniumi keevitamisel: Punkteevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Keevitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata oksiidikilele, mis on tihe ja kõva ning takistab kaare põlemist. Oksiid tuleb eemaldada ennem keevitamist selle sulamis temp on 2050C ja ta ei sula keevituskaares. Keevitamist raskendavad: al hea soojusjuht, jahtub kiiresti- kergesti tekivad pined. Keevitatavad detailid ei tohi olla kinnitatud jäigalt peavad saama liikuda. 21. Pihustus- ja sualtuspinded. Pinnete kasutamine remondi- ja tugevustehnoloogias. Sulatuspinne - pealesulatamise teel saadud kate. Kuumsulatuspindeid kasutatakse kaitsmisekse nt metallosade katmiseks korrosiooni või käitlemisel tekkivate kahjustuste vähendamiseks, laevanduses ja ladustamises. Detailid
Inertse Gaasi keskkond). Inertne kaitsegaas keevitatava metalliga keemilistesse reaktsioonidesse ei astu. Selliste gaaside hulka kuuluvad näiteks argoon, heelium, lämmastik jt. Inertseid gaase kasutatakse värviliste metallide, kõrglegeeritud teraste ja erisulamite keevitamiseks. Tähtede kombinatsioon MAG tähendab, et kaitsegaasiks on aktiivne gaas ( lisaMetall +Aktiivse Gaasi keskkond ). Aktiivse kaitsegaasi kasutamisel mingi osa sellest laguneb keevituskaares ja reageerib keevitatava metalliga. Argooni segu süsinikdioksiidi või hapnikuga on näiteks aktiivne gaas. Keevitamist süsihappegaasis kasutatakse peamiselt konstruktsiooni- ja vähelegeeritud teraste puhul. Gaasi osa eelmainitud keevitusprotsessides on äärmiselt tähtis, määrates ära protsessi karakteristika ja tulemuse. Erinevate materjalide keevitamiseks on välja töötatud erinevad gaasisegud. 1.3. MIG keevitusgaasid
annaabi.ee 
