Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu Keevitusjärjestus Keevitusläbimite keevitamise järjekord: Juured -> külgedelt keskele Keevise laius Keevisõmbluse ja põhimetalli lõikejoonte vahekaugus toote esipinnal Läbikeevitus, läbikeevitussügavus Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga Termomõju tsoon Põhimetalli sulamata osa, kus esinevad mikrostruktuuri muutused
Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e
sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Benardosi kaasmaalane N. Slavianof arendas meetodit edasi ja 1890-ndal sai ta patendi metalltraadi elektroodina kasutamise kohta (süsiniku asemel). Elektrood sulas ja seega töötas see nii kuumaallika kui ka täitematerjalina. Kuid alguses ei olnud keevis õhu eest kaitstud (hapniku ja N kahjulik mõju) ja seega ilmnesid mitmed kvaliteediprobleemid. Rootslane O. Kjellberg märkas laevade aurukatelde parandamise meetodit uurides, et keevismetall oli poore ja auke täis, mis takistas veekindla keevise saamist. Meetodi parandamiseks leiutas ta kattega keevituselektroodi (patent 1907. aastal). Parandatud kvaliteet tõi kaasa läbimurde elektrikeevituses, mistõttu seda sai kasutada ka tööstuses (näit Electric Welding Company (ESAB) asutati 12.09.1904 kui laevaremondiettevõte). Hiljem, 1930-ndail, arendati välja uued meetodid. Seni viidi metallkaarkeevitust läbi käsitsi. Protsessi automatiseerimiseks katsetati pideva traadi
läbimiga saab keevitada kuni 40...200 mm paksusi materjale. Räbustis kaarkeevituse seadmed liigitatakse traadi mudetava etteandekiirusega ning traadi standardse etteantud kiirusega. Keevitusseade koosneb vooluallikast, keevituspeast, räbusti etteandmis- ja kogumisseadmes, jälgivast ja juhtseadmest, kaare süüteseadmest, liikuvseadmest. Räbustis kaarkeevitusel kasutatakse madalsüsüinikterasest keevitustraate läbim 2...6 mm. Vedela räbu ja vedela keevismetall- keevisvanni vahelised protsessid mõjutavad oluliselt keevisõmluse keemilist koostis, struktuuri, pooride teket, kaare püsivust ja keevisliite mehaanilisi omadusi. Elekterräbukeevitus on kaarkeevituse protsess, kus liidetavate det servade ja elektroodi sulatamsieks kasutatakse keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektrooditraadi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbrilise räbusti kiht
ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) laeasend tähis PE, (b) püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. 29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e
annaabi.ee 
