*taustal on mõned inglid *värvid on mahedad ja pastelsed, mulle meeldib, sest on kuidagi rahustava toimega Helene Fourment lastega, 1635, õlimaalitehnikas puidul *asub Louvre'is Pariisis, Prantsusmaal *heledates toonides, taust ja inimesed sulanduvad kokku *on näha, et naine on jõukas- seljas on ilus pikk kleit ning pead kaunistamas kübar *mulle meeldib maal, sest see on perekeskne ja lihtsa ülesehitusega DIEGO VELÀZQUES (1599-1660) Vana naine mune keetmas, 1618, õlimaalitehnika *asub Sotimaa rahvusgaleriis Edinburghis Inglismaal *kasutatud on kontrastseid värve *pilt on tumedates toonides *näha, et inimesed on päris jõukast perekonnast- hoolitusetud välimus ja kenad riided *detailid on välja maalitud *on näha, et väike poiss õpib vanaemalt uusi tarkusi Ema Jerónima de la Fuente, 1620, õlimaalitehnika *asub del Prado muuseumis Madridis Hispaanias *mustas nunnarüüs ema de la Fuente tundub olevat võimukas naine
Tambet ja Ülgas olid hullud. Nad ei aimanud, et maailma on võimatu päästa ja usuvad ikka veel, et Hiiet ohverdades muutub elu tagasi samasuguseks. Nad on nadu väikesed lapsed, kes ikka veel usuvad haldjatesse. Kui Leemet ja Hiie tagasi vanaisa saarele jõudsid, nägid nad Hiie isa paati ja ehmusid. Hiie tahtis paadiga tagasi sõita, kuid Leemet kogus juögust ja läks Hiiega käsikäes vanaisa koopa juurde. Nad leidsid seal teda midagi keetmas. Nad andsid talle tuuled ja rääkisid, et nägid Tambeti paati. Vanaisa ütles, et Tambet juba keeb siin ja vanaisa sai jälle uusi konte, millest ta valmistab endale tiibu. Leemet ja Hiie olid õnnelikud. Läksid koopa magama. Hiie oli natuke ehmunud, kui nägi Leemetit nii raevunud olevat. Leemet tahtis ka raudmeestele nüüd tagasi teha. Ta ütles Hiiele, et armastab teda. Ptk. 25. Leemet ja Hiie hakkasid kodu poole sõitma. Vanaisa andis neile palju peekreid, mida ta ise tegi
kaitsemehhanismid kontaktist hoidumise meetodid, mida inimene elu jooksul omandab. Võivad nö sisse lülituda suvalistes olukordades. 1) Introjektsioon. Ilma struktueerimata ja kriitikavabalt võetakse teiste arvamusi ja uskumusi omaks. Allaneelatud tõde lapsepõlvest võib mürgitada isiku elu- ei sobi nt enda elu ja stiiliga üldse kokku. ?????????????????????????? PALJU MATERJALI PUUDU---- SEGADUS 2) Obama- Mina niisama kitliga ^^ Mina niisama suppi keetmas. Mina niisama kodutuga MINA pesupäeval. Obamal on orks lallalalaaaa Hulgaliselt harjutusi. Aitab . 3) PS- Arvestusel. Retroflektsioon. Inimene teeb endale seda, mida tahaks teha kellelegi teisele. Või teeb iseendale seda, mida ootab, et keegi teine talle teeks. Mitteverbaalsed ilmingud nagu õõtsutamine v silitamine ongi see. Sageli aga agressiivsus, mis pööratud enda vastu. Kui ei saa seda väljendada, pöörab enda vastu nt
Reeglid on kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. Reeglite liigid: definitsioonid; grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid (väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid); Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv,passiiv,predikatiivlause ja progresiivlause. Kati keedab suppi. · Suppi keedetakse (Kati poolt) · Kati on supi keetja. · Kati on suppi keetmas Panini grammatika oli parim kuni 1980 aastateni. Arvati, et sellest paremat ei saakski, sest see oli täiuslik. See näitas, et teaduse progress ei ole paratamatus. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse (551-479 eKr) õpetuses: ,,nimede parandamine" Confutsiuse eesmärgiks oli luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes tegutseksid valitsusametnikena ja tooksid maa peale rikkuse ja rahu. See oli omamoodi dzentelmenide
(retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud) • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine. • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus. India keeleteadusel pole ajalugu, kõik on kogu aeg üks tervik. India keeleteadus ei saanudki areneda, sest see oli juba Panini ajal NII HEA. [??] 2
annaabi.ee 
