Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe Ameerikast naastes külastab Michael Hanna hauda esimest ja viimast korda Kasutatud kirjandus Ettelugeja raamat Ettelugeja film http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schlink
valus olnud. Ükskõik, mis moel- kaotad oma armastuse surmale, vastaspool ei tee sinust välja, vastaspool ei näita välja, et sa talle oluline oled jne. Neid viise, kuidas armastusega haiget saada oli nii siis palju kui ka on nüüd. Teose käigus oli Indrek üsnagi muutunud, kooli minnes ootas teda ees nii palju keerdkäike ja raskusi, millega tuli ühel maalt tulnud poisil hakkama saada. Sõbralikust, ausast ja natuke naiivsest poisist sai raamatu lõpuks valetav ja keerutav noormees, samas julges ta lõpus siiski oma arvamust avaldada ja teistest erineda. Probleeme oli raamatus palju ja kõigele ei olnud alati lahendust. Väga palju sai kooskõlastada ja võrrelda eluolu ja muresid tänapäevaga
mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejaStartis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3. Pärast võistlust esitati Antsonile ka küsimus: "Mida mõtlesite, kui nägite tablool oma aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge."
kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 7 http://www.omkuld.ee/antson.htm 6 Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Startis 54 kiiruisutajat 20 riigist. Keerutav tuul tegi võistlustingimused raskeks. Kui Antson kaheksandas paaris koos sakslase Günther Traubiga rajale asus, juhtis võistlust 2.12,4-ga maailmarekordiomanik Juhani Järvinen Soomest. Antson. heitles vapralt tuuleiilidega, pidas tempos lõpuni vastu ja sai ajaks 2.10,3. 8 10000m distantsil oli Ants Antsoni tulemuseks 16.08,7 V koht. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu
Luria S juhtum (II) - mitteteadvustatud käitumine - “kognitiivsed protsessid mõjustavad käitumist, mis ei ole • Sünesteesia- multisensoorne taju- (nt heli tajutakse värvilisena). Sõna on hääl, värv lõhn, teadvustatud” maitse, tekstuur ja temperatuur. • Ühendas standardkujundeid uue infoga (nr 87 on paks daam ja vuntse keerutav mees) Alusõpikus on emotsioonidepeatükis segu mitmesuguste komplekssete muutuste • S- i lõiv suurepärasele mälule- inimesena (Luria sõnutsi) säratu, pinnapealne ja kirjeldamisest rohkem või vähem piiritletud ajukahjustustega inimestel, sekka ka loomkatsete eesmärgipäratu, saamatu kategoriseerima ja korda looma, hädine metafoori- ja huumoritaju. tulemusi - iseäralikust flehmen-fenomenist tervikliku sotsiaalse käitumiseni. Selline
annaabi.ee 
