1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid.
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse
meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga. Freespink oli seadistatud poldi kantide freesimiseks. Kinnitasime tooriku freespinki ning freesisime poldi kandid toorikut 60 º sammuga ümber oma telje liigutades. Seejärel kasutades soonetera lõikasime treipingis poldi pikkuse parajaks ning faasiteraga treisime poldi pea ning otsafaasi. Tsentripukki kinnitasime
3) koonilised hõõritsad avade koonilisusega 1:10 ja 1:50 töötlemiseks ning avad töötlemiseks meeterkoonuste MK0..MK6 alla. Koonilised hõõritsad on mõeldud peamiselt avade töötlemiseks kooniliste tihvtide või instrumentaalkoonuste alla. 8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused. Nende kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse
Kasutamise otstarve o Kinnituskeermed – on mõeldud lahtivõetavate liidete saamiseks. Nõuded keerme täpsusele madalad. 7 o Keermed liikumiste muundamiseks – on nõutav suur profiili ja sammu täpsus. o Jõukeermed – on mehaanilise energia ülekandmiseks. Keerme töötlusmeetodid (lõiketöötlus) o Keerme treimine; Keerme freesimine; Keerme töötlus keermepuuriga; Keerme töötlus keermelõikuriga. o Treimisel võib spindel pöörelda päripäeva või vastupäeva. Ettenihe võib olla spindli poole või eemale. Tööriista paigutus normaalne või pööratud. o Freesimisel saab töödelda nii sise- kui väliskeermeid. Saab töödelda paremat ja vasakkeeret. Lihtne töödelda suure nominaalmõõduga keermeid. Keermete treimine o Keerme kujundamiseks on vajalik pöörlev liikumine ja pöörlemisega
Tift liide Ühendus elemendiks on tift. Kasutatakse väikeste võimsuste puhul, aga ka käepidemete, kinnitusrõngaste jms puhul. Monteerimis töödel kasutatakse seade tifte. Keermesliited Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud detailid moodustavad sisepõlemismootoritel kuni 80%, autodel kuni 60%. Keermesliited saadakse keermega varustatud detailide st poltide, kruvide, tikkpoltide ja mutrite abil. Käsitsi lõigatakse keeret keermepuuriga või keermelõikuriga. Polt On ümmargune varb mille ühes otsas on keere mutri jaoks, teises otsas aga pea. Pea võib olla kuuskant, poolümar, silindriline, või peitpea. Kruvi Sarnaneb poldiga, kuid tal pole mutrit. Keermetatud osa keeratakse detaili keermetatud avasse. Tikkpolt On kahest otsast keermestatud peata silindriline varb. Detaili ühendamiseks keeratakse tikkpolt erivõtme abil ühte liidetavasse detaili. Seejärel pannakse tikkpoldile järgmine
annaabi.ee 
