või G1/2jne. Koonilisi torukeermeid tähistatakse Rc3/4 või R 11/2 jne. Samm leitakse tollsüsteemi keermetel järgmiselt: 25,4 P = n mm, kus n on niitide arv tollis. Lukksepatöös tuleb sageli mõõta valmisdetailide keerme-elemente. Keerme välisläbimõõtu mõõdetakse nihiku või kruvikuga, sammu mõõtmiseks kasutatakse meeter- , toll- või torukeermekamme. Keermepuuri tööosa koosneb lõike- ja kalibreerivast osast. Esimene teeb suurema osa lõiketööst, kalibreeriv osa hoiab puuri suunda augus ning annab keermele ta lõplikud mõõtmed ja kuju. Keermepuuri kruvipinnale on lõigatud mitu piki- või kruvisoont, mille ühed küljed on lõikeservad. Kruvipinnale lõigatud sooned on mõeldud lõikeserva kujundamiseks ning lõikeprotsessis tekkiva laastu eraldamiseks. Laastusoone profiil koosneb esitahust, mida mööda
1) lõikeriistad -, , käärid, viilid, keermepuurid, -lõikurid, abrasiiv tööriistad (käiad ja pastad). 2) abi tööriistad -, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud 3) lukksepa -koostamis tööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, nurgamõõdik.
Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust.
joon. 60 2.3. Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust
· 3 Keermete klassifikatsioon · 3.1 Otstarbest lähtudes · 3.2 Keermeniidi kuju järgi · 3.3 Mõõtesüsteemi järgi · 4 Levinuimad keermestatud detailid · 5 Keermelukud · 6 Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris · 6.1 Hõõrdejõud täis- ja kolmnurkkeermes · 6.2 Ringjõud täis- ja kolmnurkkeermes · 7 Vaata ka Keerme lõikamine Väliskeermelõikurid Keeret võib lõigata nii keermepuuri või keermelõikuriga käsitsi kui ka lõiketera, keermetamispea või freesiga tööpingis. Masstootmises keere tavaliselt rullitakse keermerullimispinkides. Viimasel meetodil valmistatakse enamik väliskeermega kinnitusdetaile. Tuleb ka märkida, et rullitud keere on lõigatud keermest tugevam, sest rullimisel jäävad poldi tooriku metallkiud läbi lõikamata, keerme välispind aga samal ajal kalestatakse. Keerme põhiparameetrid
ristiettenihe telje suunas liiguks 30º ,sedasi eemaldasime taas ~2mm paksuseid laaste kuni 4 teravik valmis sai. Kuna koonuse treimisel on vaja eemaldada üsna palju laaste siis oli see üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis
siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme c. võllide koorivaks töötlemiseks d. avade koorivaks töötlemiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst On vaja lõigata sisekeeret. Kasutaksin järgmist lõikeriista ja lõikepinki: Vali üks: a. kujufreesi ja keermefreespinki b. keermelõikurit ja treipinki c. keermepuuri ja puurpinki d. keermetera ja treipinki Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 4
keermepuurid (Suurema tootlikkusega eelmistest; Kergem laastu eraldamine; Instrumendi pikem eluiga; Jahutusvedelikud: õli, emulsioon, õhk koos õliga; Jahutusvedeliku surve min 15 bar; Pime ja läbivavade töötlemiseks); Mutri keermepuurid (Tavaliselt mutrite keermestamiseks, kuid võib ka muid avasid keermestada; Pika sabaosaga -mutrite hoidmiseks; Pikka koonilise lõikeosaga, et ühtlustada lõikejõude; Läbivavade töötlemiseks) o Keermepuuri tipp: Terviktipuga; Väikese tipuga; Sisemise tipuga; Ilma tiputa. 10 Keermelõikur o Töödeldav toorik tuleb faasida, et vältida järsku lõikejõudude mõju lõikeservale. Kaldega laastusoon viib laastu lõiketsoonist eemale. Piisavalt määrdeainet “emulsiooni”. Valida min tooriku välisläbimõõt, kuna vähendab lõikejõude. 6. Avade töötlemine Meetodid