Automaatiliste tolmuimejate hinnad algavad alates 600-st ja võivad olla kuni 20 000 krooni kallid. Edaspidi toon näiteid Roomba Red tolmuimeja põhjal. Tolmuimeja on 33 cm läbimõõduga ja 9 cm kõrge. Auku peab sellel vastu umbes 2 tundi ja laeb 18 V pinge all isegi alla 4 tunni. See tähendab et ta jõuab ühe korraga ära koristada 3 keskmise suurusega ruumi. Roombal on kokku 4 mootorit: 2 tükki ratastel, 1 tolmu imemikseks ja 1 keerlevate harjaste jaoks. Kui käskida tolmuimejal puhastada ruum, mõõdab ta kõigepealt ära ruumi suuruse infrapuna abiga. Siis hakkab ta puhastama järjest suuremaid ringe tehes., kui ette tuleb takistus pöördub ta sellest kõrvale. Kus on seinad, astmed ja muud takistused, tunneb tolmuimeja ära sensorite abil. Kui tolmuimeja peaks jõudma tupikusse, siis pöörab ta ennast niikaua kuni leiab tee välja, seega ei ole hirmu, et peaks kontrollima kas robot tööga toime tuleb
Et planeedil oleks elu, peab seal olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi. Kui ma oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see jäätuks. MARSS Marss on väike ja kuiv, punaka kivise pinnasega planeet. Seal on külm, umbes -23 kraadi. planeedil on kaks jääst ja külmunud gaasidest polaarmütsi. Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. JUPITER Jupiter on suurim Päikesesüsteemi planeet. Tal on 16 kaaslast. Keerlevate gaasipilvede vööndid katavad tema vedelas olekus pinda. Jupiter on külm planeet, teda ümbritseb tolmuosakestest rõngas. Asteroidid Peamiselt Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil tiirleb tuhandeid väikeplaneete, mida nimetatakse asteroidideks. Enamik neist on mõnekilomeetrise läbimõõduga kivimi- ja metallitükid. SATURN Saturn on tohutu suur planeet, peaaegu sama suur kui Jupiter. Tema ümber tiirlevad tormipilved ja seepärast paistab, nagu oleks ta vöödiline
Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) mootori sisendpinge [V]. Umax maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0
Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiringu ülekande maatriks G=0 0.0250 2
read-and-write head-iks(ehk seadmest mis loeb ja kirjutab), mis on kettast väga lähedal magneetilisele kihile plaadil (uuematel seadmetel võib see vahemaa olla vaid kümneid nanomeetreid). See read-and- write-i pea kasutatakse, et ära tunda ja muuta magneetilist ala otsekohe tema all olevat materjali. Iga plaadi jaoks on eraldi selline pea, mis on pandud tavalise n.ö. käe otsa. Selline käsi liigutab neid peasid üle keerlevate plaatide pildasid, lubades ühel peal katta terve plaadi pindala. Kätt liigutatakse kasutatakse vedrusid, vanematel seadmetel stepper mootorit Magneetiline plaadi kiht on põhimõtteliselt jaotatud paljudeks üli väikesteks magneetilisteks osadeks, millest igat kasutatakse informatsiooni kodee- rimiseks üheks ainsaks binariks. Algselt olid need osad paigutatud horisontaalselt, kui 2005. aasta alguses, muudeti nende paigutus nii, et nad olid risti
Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi: - Kiskjate vältimine – kuuleb, näeb, haistab, mäletab kiskjat ja suudab tähelepanu ohule fikseerida
- Kuu illusioon – mida horisondi lähemal seda suurem on kuu Müller-Lyeri illusioon – valesti tajutud suuruse (konstantsuse) mulje. Kuidas tajuda 3 mõõtmelisena 2 mõõtmelist struktuuri. Silmale tekib ühetasandiline pilt ja tajusüsteem aitab mõista 3 mõõtmelisena tänu automaatsetele mõtetele. Kuidas lahendada 2D=3D probleemi? Monolukaarsed ja binolukaarsed sügavustunnused Tajukujundi tekkimisel on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised piirangud. Keerlevate madude illusioon – seotud hele ja tumeduse tajumise (mustrite kontrastid) ja silma liikumisega mis annavad liikumise mulje. Mitu mehhanismi koos. - Illusioonide puhul on kognitsioonide osa suht väike, sest teame, et see ei liigu aga silm ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal